Võõrsõnad
Võõrsõnadest rääkides peame
eriti tähelepanelikud olema sulghäälikutega sõna alguses.
Eesti omasõnade algul kirjutatakse alati K, P, T
võõrsõnade algul võib esineda ka G, B, D.
|
Sõnaalgulise nõrga sulghääliku hääldus võib olla sarnane
tugevale sulghäälikule, sõna tähenduse määrab ära kirjapilt.
1. Loe neid sõnapaare:
kaas - gaas
pall - ball
puss - buss
kong - gong |
Kui sa juba tead kõikide
nende sõnade täpseid
tähendusi, siis kirjuta iga sõnaga vihikusse lause,
kui ei tea, vaata järele ja kirjuta ikka lause.
|
2. Kirjuta siia võimalikult palju nõrga
sulghäälikuga algavaid võõrsõnu
3. Märgi lünka sobiv täht. Kui tarvis, vaata
sõnastikust õigekirja.
ele__ ant, __oto, __rupp, __otaanika, __eff, __urnaal, __rammofon, __ress, koh__,
ah__, t__empion, bee__, fini__, garaa__, fan__aar, __rikoo, as__alt, sah__er, li__t, F. R.
Kreutz__ald, t__ehh, __ilm, __ampoon, __okolaad, __rikadell, __otik, in__o, __iskviit,
kah__el, d__uudo, pid__aama, __alent, __akt, _oomino.
4. Õpi möödunud tundidel käsitletud võõrsõnu
etteütluseks kirjutama.
5. Koosta võõrsõnade õigekirjutuse peale kuue lauseline etteütluse tekst.
..........................................................................................................................
............................................................................................................................
............................................................................................................................
............................................................................................................................
............................................................................................................................
............................................................................................................................
............................................................................................................................ |