2. Mis on maakera sisemuses? Laamad. Havai saared.

Uurime, mis on Maakera sisemuses.
Kuidas me teame, mis on maakera sees?
Kõige sügavamale on maakoorde puuritud 16 kilomeetrine puurauk, millest on saadud kivimiproove.Jõutud on vaid maakoore graniidikihtidesse, oodatava basaldikihini aga mitte.
Sügavamalt proove võtta on võimatu ning seetõttu teatakse Maa sisemusest vaid kaudsete meetodite abil.

Andmeid Maa sügavuse kohta saame põhiliselt maavärinate ajal tekkivate seismiliste lainete levimise järgi.
Võngete liikumine Maa sisemuses on ebaühtlane, sest Maa sisemuses on erinevad kivimid.
Maapinna lähedal liiguvad lained suhteliselt aeglaselt, seejärel liiguvad nad kiiremini ja Maa südamele lähenedes ei suuda mõned lained sellest läbi liikuda.
Tänu sellele on võimalik oletada, et Maa sisemuses on kolm kihti.

Ül.1. Lasta lastel järele uurida, millised on Maa kihid.(maakoor, vahevöö ja tuum)
        Arutame, kuidas võis selline Maa siseehitus tekkida.
Arvatakse, et tuum tekkis planeedi ajaloo esimese 100 miljoni aasta jooksul ja sellesse kogunesid kõige raskemad elemendid külgetõmbejõu mõjul.
Koos tuumaga tekkis ka Maa magnetväli. Maa magnetväli on nõrk, kuid mõjub ka kümnete tuhandete km kaugusel maapinnast.
Magnetvälja kaudu mõjutab Maa tuum atmosfääri ja ilmastikku. Magnetvälja tõttu ümbritseb meie planeeti 20-70 000 km kõrgusel atmosfäärikiht - ionosfäär
Seismiliste lainete levimise järgi oletatakse, et ka tuumas on eri kihid - välistuum on vedel, seejärel järgneb üleminekuvöönd ja sisetuum on tahke.
Maa tuumas paiknevad aine osakesed tihedamalt, kui maa välistes kihtides. maa tuumas on rõhk 3,5 x 106 atm ja temperatuur mitu tuhat kraadi.
Tuum moodustab 31% Maa massist.
Maa tuum algab 2900 km sügavuses maapinnast.
Tuuma ümbritseb vahevöö, mille paksus ulatub 2500 kraadini. vahevöö jagatakse alumiseks ja ülemiseks vahevööks.
Vahevöö algab maapinnast 3-65 km sügavusel. Tänapäeva puurimistehnoloogiaga on juba võimalik jõuda vahevööni.
Maakoore all, 3-75 km sügavuses asub vedelam õhuke vahekiht, millel ujuvad maakoore tükid.
Pealt katab Maad maakoor, mis on tahkes olekus.
Maakoor jaotatakse pealmiseks settekivimite kihiks (stratisfäär) - kuni1,5 km paksune ja nn. graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht).
Settekivimite kiht lasub peamiselt mandritel. Mõnedes kohtades mandritel - kilpidel -paljanduvad ka graniitsed aluskivimid ning settekiht puudub. Ookeani põhjas on õhuke settekiht, millele järgneb sageli kas paljas graniit või avanevad koguni basaldid.
Maa sisemuses valitseb suur rõhk ja kõrge temperatuur.
Kui magma tungib Maa tuumast väljapoole, ta jahtub ning muutub kõvaks.
Vedel magma kristalliseerub - tekivad kivimid, mis moodustavad maakoore.

Laamad.
Planeedi läbilõiget ette kujutades näeme, kui väike on maakoore paksus.
Maakoor pole ühtne ja terviklik - maakera on kaetud justkui pragulise munakoorega.
Neid maakoore tükke nimetatakse laamadeks.
Laamad pole igal pool ühesuguse paksusega.
Kõige paksemad maakooretükid asuvad mandrite all - need võivad olla kuni 35 - 65 km paksused
Ookeani all on maakoor õhem - ta on mõnes kohas vaid 5 km paksune.

Täpsemal võnkelainete vaatlemisel on selgunud, et tardunud maakooretükkide all enne vahevööd on kitsas piirkond, milles lained liiguvad aeglasemalt.
Arvatakse, et seal on mõned kivimid vedelas olekus.
Sellele vedelal vööndil ujuvad maakoorelaamad nagu jäätükid.
Maakoorelaamad ei seisa paigal, vaid ujuvad ja liiguvad üksteise suhtes.

Demonstratsioonkatse:
Lõika kingakarbi kaanest maakoore mudel, nagu näed pildil.
Mandrilaam murra papitükist ja kinnita kaanele välimist serva pidi kleeplindi abil, jättes sisemise serva lahtiseks.
Ookeanilaamaks kasuta pooleksmurtud valget paberilehte, mille võid pista murdekohast läbi kaanepilu. Liigutada saad paberit altpoolt.
Ookeanilaam (pildidl valge paberileht) tungib ookeanialuse mäestiku kohalt maapinnale ja surub ookeanialuseid maakooretükke liikuma mandrilaamade poole. Seal tumgivad ookeanilaama tükid mandrilaama serva alla ja liiguvad tagasi sügavusse, kus nad arvatavasti sulavad.

Ül.2. Jaga lastele maakoorelaamade tükid.
         Lapsed lõikavad tükid välja ja püüavad neist kokku sobitada maakera kaarti.
         Kui pilt on õieti kokku pandud, võib selle kokku kleepida.
         Vaatleme, kas Eesti asub mõne maakoorelaama piiril.
         Leiame kokkukleebitud kaardilt piirkonnad, kus maakooretükid kokku puutuvad.
Õpetaja juhib tähelepanu, et neis piirkondades on kõige rohkem vulkaane.Vaadatakse mõnd maakaarti, kus vulkaanid on peale  märgitud.

Mis juhtub kahe maakooretüki vahekohas?
Lapsed arutlevad, mida võib juhtuda, kui nad elaksid laamade kokkupuutealadel. (maavärinad,vulkaanid)

Ül.3. Loeme jutu Havai saartest.Leiame maakaardilt Havai saared.
Küsimused:
        Kuidas Havai saared tekivad?
        Miks on Havai saartel palju vulkaane?
        Mis juhtub vanemate Havai saartega aja jooksul?

Havai saarte kohta leiduvat ingliskeelset materjali: http://volcano.und.nodak.edu/vwdocs/volc_tour/hawaii/hawaii_pgs.html