Aconcagua vallutati teisel katsel

Aconcagua mägi (6959 meetrit)on Ameerika kõrgeim mägi. Aconcagua kuulub maailma pikimasse Andide mäeahelikku, mis kulgeb piki Lõuna-Ameerika mandrit ligi 9000 kilomeerit.
Esimest korda vallutati Aconcagua mäetipp 1897. aastal.
Aconcagua tähendab tõlkes lumetormide mäge ning selle tipp on tuntud tugeva tuule, tiheda udu ja kangete külmakraadide poolest.
Aconcagua mägi on alpinistide seas väga populaarne, kuid tippu jõuda on raske.

Alpinismiklubi Tallinn mägironijad jõudsid mäetippu kahes järgus. Kahe esimese Eesti eestlasena vallutasid Aconcagua tipu 30. jaanuaril 1997 a. kell 14 Tõivo Sarmet ja Arne Sarapuu ning 31. jaanuaril kell 18.15 Raivo Pluumer ja Margus Proos.
Ameerika kontinendi kõrgeima mäetipu vallutamine oli alpinistide kinnitusel suhteliselt lihtne.
"Aconcagua on väga lihtne mägi - tipu vallutamiseks ei lähe vaja mingisugust tehnilist varustust. Mäetippu pääseb jala matkates, tuleb olla lihtsalt väga heas kehalises vormis," selgitas Sarmet.
Tõivo Sarmeti juhitud mägironijate grupp oli Eestist lahkudes 10-liikmeline. Sarmeti sõnul takistasid ülejäänud mehi tippu jõudmisel tervisehäired või lihtsalt laiskus. Rühmas oli ka üks naine, kes jäi plaanikohaselt 4200 meetri kõrgusel laagrisse.
Rühm oli mägedes kokku 15 päeva. Aconcagua tippu jõudmiseks pidid alpinistid matkama ligi 160 kilomeetrit ja võtma tõusu 9900 meetrit.
"Hapnikupuuduse ja kõrgusega harjumiseks tuleb mägironijatel käia mitmeid kordi üles-alla," selgitas Pluumer.

Alpinistide esimese katse mäetippu jõudmisel nurjasid tugevad tuuleiilid.
Sarmeti sõnul taheti mäetipp neljakesi vallutada juba 28. jaanuaril, kuid tugev tuul ajas alpinistid alla tagasi.
"Olime tipust 400 meetri kaugusel, st 6500 meetri kõrgusel, kui meid tabas meeletult tugev tuul, mis tõukas ühe mehe lausa pikali," rääkis grupi juht.
Ka ülejäänud kolm meest pidasid targemaks pikali viskuda ja kividest kinni hoida või siis ennast vastu kaljut suruda.
"Vastu kaljut olles oli natukenegi tuulevarju ja sai vähemalt hingata," meenutas Margus Proos. Tuuleiilid, mille kiiruseks võis meeste hinnagul olla üle 40 meetri sekundis, panid mägironijad verd köhima.
Kaks päeva hiljem tuul vaibus ja mehed said tipu vallutada selge päikesepaistelise ilmaga.
Tõivo Sarmet ja Arne Sarapuu jõudsid Aconcagua tippu päev varem, sest Raivo Pluumer ja Margus Proos laskusid pärast tuuleiilide käest pääsemist tervist tohterdama allapoole kui nemad. Aconcagua tippu ronimise tegid meeste sõnul raskeks ka viimased 400 meetrit, mis kaetud lahtise kivirusuga.
"Selleks kulus üle kahe tunni," tõdesid alpinistid. Harjumatuks oli ka kuum suvepäike, mis küpsetas meeste näod punaseks ja tekitas kätele põletusville.
"Kui tippu jõudsime, oli külmkraade umbes 20-25 kraadi," lausus Sarmet.

6. veebruaril kell 17.45 jõudis Ameerika kõrgeima, 6959-meetrise Aconcagua mäetippu teinegi rühm eestlasi. - Jaan Künnapi juhitud kolmeliikmeline mägironijate rühm.
"See, et teine rühm meist varem tippu jõudis, ei kurvasta meid sugugi. Alpinism pole võidujooks," lausus Jaan Künnap.
20. jaanuaril Eestist teele asunud Künnapi sõnul oleks nad tippu jõudnud ilmselt juba veebruari esimesel või teisel päeval, kui ilm poleks alt vedanud.
"Nende nelja päeva jooksul, mil me 5000 meetri kõrgusel soodsamat ilma ootasime, oli tipus tõeline lumemöll, mis meie liikumise halvas," lausus Künnap.
Kuigi ekspeditsioonile mindi neljakesi, jõudsid tippu vaid kolm, sest üks meestest loobus poolel teel mäkke ronimisest.
"Nii meie kui ka teise rühma üles jõudmine on suur saavutus, sest statistika andmetel jõuab Aconcagua tippu vaid 30 protsenti üritajatest,"selgitas Künnap.

Kõik ekspeditsioonis osalejad on täie tervise juures, kuigi natuke külma saadi.
"Erilisi ebameeldivusi mäkke rühkimisel ei olnud, kui mitte arvestada seda, et 30-40 m/s puhuv tuul rebis öösel telki ja seda tuli lumetuisus parandada," meenutas Künnap.
"Meid aitas hea varustus, mille saime Halti firma esindajatelt Eestis," lisas ta.

Künnapi meeskond laskus Aconcagualt pühapäeva õhtul ning jäi peatuma mäele kõige lähemal asuvas linnas Mendozas.
"Mäkke tahaks uuesti ronida suvel. Minu kindel plaan on ära käia Elbrusel (5642 m), kuid kaaslased räägivad Põhja-Ameerika kõrgeimast mäetipust McKinley (ligi 6000 m)," ütles Künnap.