Varane inimkollektiiv ajal kui puudusid veel riigid.
Varane inimkollektiiv kujutas endast rühma inimesi, keda sidus ühine toidu hankimine ja vastastikune kaitse väliste hädaohtude eest. Eri paikades võisid koos tegutsevad inimrühmad olla kas suuremad või väiksemad, olenevalt kohalikest tingimustest ja aastaajast. Rühm lagunes ja liitus ning tema koosseis muutus pidevalt. Niisugust varast inimkollektiivi nimetatakse ürgseks inimkarjaks.

Selle ajajärgu inimühiskonda iseloomustab veel asjaolu, et inimrühmade vahel polnud nähtavasti pidevat ühendust ja nad elasid tavaliselt enam või vähem isoleeritult.
Varase inimrühma sisemistest suhetest teame väga vähe. Võib oletada, et selle etteotsa kerkis loomulikul teel juht.
Jõukudel puudusid püsivad elukohad. Rännati loomakarjade järel ning peatuti vaid ajutistes peatuskohtades. Ei ehitatud ka elamuid vaid tehti ajutised varjualused või peatuti koobastes.
Varastel inimestel oli vähe tööriistu ning tööriistade saamine oli juhusliku iseloomuga. Inimeste arenedes tulid juurde mitmest osast koosnevad relvad, heiteodad jt. ning nüüd oli võimalik jahti pidada ka suurtes karjades elevatele loomadele - mammutitele, metshobustele, põtradele. Ka vibu ja noolte leiutamine oli suure tähtsusega, sest uus kaugrelv kujunes muistse inimese põhiliseks relvaks. Sündis ka varre otsa seotud kirves.

Kivist tööriistu ja relvi kasutasid tänapäeval tuntud kõige algelisemad inimrühmad - Austraalia pärismaalased,aga ka mõned mahajäänud indiaani ja aasia hõimud ning eskimod veel võrdlemisi hilises minevikus.
Näiteks Amasoonase metsades elavad algelised indiaani hõimud valmistasid tööriistu kahe-kolme löögiga teise kivi küljest tükikesi eraldades. Tööriist tehti silmas pidades hetke vajadusi ja visati pärast töö lõppu ära.
Mahajäänud hõimud tundsid ka kivi ihumise ja lihvimise tehnikat ja kivi puurimist kas vibunööri ja kõva puupulga või märja liiva abil.
Näiteks Vaikse ookeani saartel kasutatakse kiviriistade valmistamiseks vett ja kuumutamist.
Inimesed hakkasid kasutama toidu hankimiseks ajujahti ja lõksudeks kaevatud auke.Inimesed kodustasid ka koera, kes sai inimese jahikaaslaseks, kaitsjaks kuid ka toiduks.

Mammutikütid.

Millised olid inimestevahelised suhted, kui elati veel kütijõukudena?
Millised suhted valitsesid jõugu piires? Millised erinevate jõukude vahel?

• Ivakese aja eest olid poisid siit tüdrukud minema ajanud ja neid kividega ähvardanud. Nad ei tahtnud koos tüdrukutega mängida, sest poistest kasvavad kord kütid, kes võitlevad karude, mammutite ja ninasarvikutega, kuidas nad siis võiksid end alandada selleni, et mängivad koos tüdrukutega, kes mäluvad loomanahkasid. Mehed on isandad, olgu nad pealegi nii väiksed, et ei jaksa vibugi pingule tõmmata.
• Kuid Njan, Njana mees ja isand, oli siiski vapustatud. ta kaotas naise, kelle ta oli kunagi vahetanud imekauni karusnaha eest. Raske on tal nüüd endale naist hankida.Teada ootab vilets raugapõlv. Kes nüüd jahiretkedel tema telki kannab? Kes mälub tema loomanahku, et neid pehmitada?
• Korraga ilmus Njan jälle laagrisse. Ta oli väsinud, verine, seisis vaevu jalul. Rihma otsas vedas ta noort naist, kelle käed olid kinni seotud.
• Kütid ootasid, et Njan hakkab jutustama, kuidas tal see seiklusrikas reis oli kulgenud ja kuidas ta naise kätte oli saanud, kuid Njan vajus raskelt kivile istuma ega lausunud sõnagi.
  Tema olekust oli näha, et ta on palju vatti saanud, sellest polnudki vaja jutustada, kuid võõra naise ja tolle jõugu kohta oleks Njan pidanud andmeid andma. On võimalik, et Njan röövis naise mõnelt tugevalt jõugult, kellele see ehk sugugi ei meeldi ja kes tuleb suurt kahjutasu nõudma.

Sõnasta, millised olid ürgsete küttide seadused.

• Juba on poisikese hinge surutud küttide seadus, mida on selles jõugus sugupõlvelt sugupõlvele pärandatud. See seadus ütleb, et kes jääb alla kehalisele valule, see ei kõlba kuhugi. Seesugust jälitagu täie õigusega pilge, sest ta on jõugu teistele liikmetele koormaks raskes eluvõitluses.
• Täiskasvanud kütid pole tal seni lubanud jahile tulla. Viimati kihutasid nad ta kividega tagasi nagu väikese jõngermanni, kuigi ta oskab looma jälitada ja talle lähedale hiilida, jaksab tiheda rohu sees joosta ja kindlasti poleks ta midagi ära vussinud.
• Niana surm ei avaldanud jõugule suuremat mõju. ega küti elus saa teisiti ollagi. mitte keegi ei tea varahommikul, kas ta õhtul veel elus on. Keegi ei hädaldanud - võitluses ei nuteta langenud taga.
• Kui mammuteid ajavad taga mingisugused võõrad kütid, siis läheb kindlasti ägedaks tapluseks. Jõuk ei lasknud endale meeldida, et keegi võõras sekkuks jahipidamisse nende maa-alal. Mitte ükski jõuk ei talu rahulikult seesugust asja. Kehtis üldtunnustatud seadus:
  "Loom kuulub alati kohalikule jõugule. See maa-ala, kust võib laagritule suitsu näha, on igale võõrale kütile "tabu", see tähendab - keelatud ala."
  Võõras jõuk oli seda igipõlist seadust rikkunud, seepärast peab ta karistust kandma. Võõrad tätoveeritud lõuaga kütid peavad oma jõhkrat jultumust kahetsema.
  Vaevalt olid aga jõugu mehed padrikust välja jõudnud ja lasknud pilgul üle laia lagendiku libiseda, kui nad tardusid. See oli kohutav üllatus. Mööda steppi lähenes neile tugev võõraste meeste jõuk.
  Neid oli kohalikest küttidest rohkem, seepärast tabuseadus ei loe! Otsustagu jõud! Tugevama vägivald maksab rohkem kui nõrgema õigus. Ja niisiis hrrr! kohaliku jõugu kallale.
• Enam iialgi ei pöördu jõuk tagasi Dyje äärde. Tugevam võidab, nõrgem taandub - või hukkub.

Kuidas oli jagatud hõimude vahel küttimisterritoorium?
Mille poolest erines kütijõugule kuuluv territoorium ühele tänapäeva riigile kuuluvast territooriumist?

Kes juhtis küttide jõuku? Kuidas valiti pealikuid?
Millised olid pealiku ülesanded?

• Vana pealik oli jõugus niimoodi võimu haaranud, et oli järjekorras maha pannud kõik kütijõugu mehed. kuid sellest ajast saadik, kui haavatud mammut ta kord puruks tallas, ei leidunud jõugus enam niisugust jõumeest. Iga katse pealikuvõimu haarata oli nurjunud. Ohjeldamatud kütid ei tahtnud sellega nõustuda, et keegi omasugune neid käsutaks.
• Kuid sellel raskel katsumuste ajal lõppesid jõugus lahkhelid. Juht oli nüüd tõesti hädavajalik ja nõnda saavutas suurima mõju ahne Tugev, kes kõige rohkem kuulutas, et jõuk peab uuesti endisele heale elujärjele jõudma. Kes aga julgeski talle mõnikord vastu rääkida, selle peale hakkasid kurjalt kärkima kõik ülejäänud mehed. Sellest meeldetuletusest aitas, et lärmajat taltsaks teha; vastasel korral oleks niisugune mässaja end ise jõugust välja lülitanud. See oleks tähendanud, et ta peab ära minema ja üksipäini oma ülapidamise eest hoolt kandma. See oleks olnud vastuminek kindlale hukule. Nii valitseski jõuku Tugev, nagu olnuks ta päriliku võimuga pealik. Ta hoolitses selle eest, et kütid ei jätaks jahilkäimist hooletusse, et nad asjatult ei tülitseks ja et saak jaotataks õiglaselt. Paremad palad kuulusid muidugi alati temale.

*Kujutle, et sina oled kütijõugu pealik.
Igaüks teeb teatavaks oma seadused. Jõuk, st. klass valib nende seaduste põhjal, keda ta tahaks endale pealikuks.
(NB! ei tohi unustada, millega tegelete?)
Eelnevalt võiks korraldada näiteks kehalise kasvatuse tunnis mingid jõukatsumised - mustalsmaadlus jne.)