Revolutsioon
Mis on ja miks toimuvad revolutsioonid?
Kuninga kätte koondus tohutu võim. Kuningas nimetas ametisse kõik tähtsamad
ametiisikud, andis välja seadusi, ning võis neid ka igal ajal tühistada ja muuta.
Kuningal oli õigus karistada igaüht, esitamata isegi süüdistust.
Võimu aluseks ei olnud aga kuninga isik, vaid riiklik süsteem, mis toimis ka ilma
kuningata. Seetõttu ei olnud olulist vahet, kas troonil oli kuningas, kes otsustas ise ka
kõige tühisemad küsimused, või alaealine troonipärija, kelle nimel valitsesid teised.
Riik oli nagu masinavärk, mis ei jäänud seisma ka sel juhul, kui kuningas tundis
valitsemise asemel huvi hoopis pidutsemise ja jahi vastu.
Valitsust tänapäevases mõttes polnud. Tähtsaim riigiametnik - finantside peakontrolör
- otsustas rahanduse, põllumajanduse, tööstuse, kaubanduse ja teedevõrgu asjade üle.
Riigiraha peamiseks juurdetuleku allikaks olid põllumajandussaaduste müük ja rahvalt
kogutud maksud.
Kuningas jagas ka raha eest mõningatele kaubanduskompaniidele privileege -
ainuõigust kaubelda teatud sorti toodetega (näiteks ainuõigus seebi keetmiseks).
Kuningakoja väljaminekud ületasid tihti riigi sissetulekuid. Pillamine õukonnas
ja sõdade pidamine kurnasid välja riigi majanduse. Raha kulus ka sõjatribuutide
maksmiseks.
Et riigi tulusid ja kulusid vähegi tasakaalus hoida, oli kuningas sunnitud kehtestama
järjest uusi täiendavaid makse. Maksud tulid mitte nende käest, kes kulutasid kuninga
riigikassa ressursse (aadlikud), vaid neilt, kes ise sellest kasu ei saanud - töösturid,
töölised, talupojad.
Prints ja kerjus
Kuninglik lõunasöök
Rahvas polnud võimeline ülemääraseid makse maksma.
Aja jooksul kasvas vaesemate inimeste rahulolematus. Nad ei tahtnud enam elada nii, nagu
rikkad ülikud neile oma seadustega ette kirjutasid.
Inimesed ütlesid, et maa peab kuuluma sellele, kes teda harib. Kõik inimesed on loodud
võrdseteks ja kellelgi pole õigust teisi rõhuda.
Ka töösturid olid rahulolematud, sest neile peale pandud maksud olid kõrged, õigused
aga väiksemad kui aadlikel.
Nad hakkasid nõudma, et kehtestataks õiglasemad seadused. Rahvas tahtis ise hakata osa
võtma riigi valitsemisest ja otsustamisest. Algasid rahvarahutused ja revolutsioonid.
Väike kangelane.
1.Millistest revolutsioonidest sina oled kuulnud?
(Suur Prantsuse Revolutsioon, Oktoobrirevolutsioon, Laulev revolutsioon Eestis)
2.Kas kõik revolutsioonid lõpevad riigikukutajatele õnnelikult?
*Uuri oma vanematelt, mida nad mäletavad laulvast revolutsioonist.
Milline kord valitses Eestis enne eesti Vabariigi taastamist. Kas see oli hea kord?
Miks rahvas seda riigikorda ei tahtnud?
Kas eesti rahvas sai oma tahtmise lahingutega, või kuidagi teisiti?
Mis muutus riigi valitsemises pärast laulvat revolutsiooni?
REVOLUTSIOON - RIIGIPÖÖRE DIKTATUURI KUKUTAMISEKS