Alused

     Sõnal "alused" on meie keeles mitmeid tähendusi. Keemias nimetatakse alusteks ehk aluselisteks aineteks kindlat liiki ained. Aluseid kasutame me igapäevases elus vähem kui happeid. Tuntuim aluseline aine köögis on söögisooda vesilahus.

	Aluseid kasutatakse sageli pesemisel: nii pesupulbrid kui nõudepesuvahendid on aluselised. Pesu ja toidunõude mustus ning rasv jääb pesuvahendite vahu koostisse. Vahuga on seda kerge maha pesta.
Ka seebivesi, mis pärast pesemist kaussi jääb, on aluseline. 1. Milline seep peseb paremini, kas see, mis annab palju vahtu, või see, mis vahutab vähe? ..................................................................................................

    Et talvel tugeva nohuga nina "lahti" saada, nuusutad nuuskpiiritust. Ka nuuskpiiritus on alus.
    Happelisust või aluselisust on võimalik mõõta. Mõõtmise ühikuks on pH.
Kui pH väärtus on väike, on aine happeline. Kui pH on suur, on aine aluseline.

Vaata happelisuse-aluselisuse mõõteskaalat!

2. Happelised ained on ......................., ...................., ......................, .............................

3. Aluselised on need ained, mille pH on.........................................................................
     Näed, et väga happelisi ja väga aluselisi aineid sa igapäevaelus ei kasuta. Sellised ained on harilikult väga ohtlikud.
    Kui aine pole ei happeline ega aluseline, öeldakse, et ta on neutraalne.
Vaata joonist ja leia, millise pH väärtuse juures on ained neutraalsed!

..................................................................................................................................................