Keeletark küsis pääsukestelt, mis randa nad jõudsid.
"See on lahja Lapu randa,
Kehvaliste kaldakene."
Laev randus ja mehed asusid
mõnda hingelist otsima. Viimaks jõudsid nad tareni, kus elas Lapu tark Varrak.
Kalevipoeg palus tarka endale teejuhiks ja pakkus talle hulganisti hõbedat ja
kulda. Lapu tark aga küsis kauba peale veel selle, mis Kalevipojal kodus seina
külge on kinnitatud. Kalevipoeg oli pikemalt mõtlemata kaubaga päri. Kuigi Lapu tark
hoiatas, et see reis ei vii kuhugi, asuti siiski teele.
Mitu ööd - päeva sõitis "Lennuk" Varraku
juhtimisel põhja poole. Korraga sattus laev neelukohta. Suure vaevaga õnnestus sealt välja
pääseda.
Järgmisena jõuti Sädemetesaarele, kus üks mägi tuld, teine
suitsu ja kolmas keeva vett välja ajas.
Kuigi Kalevipoeg ise soovis saarele minna, otsustati, et see on liiga ohtlik
ja saart uurima saadeti Sulevipoeg. Mees sai juba saarele jõudes tulemöllus kõrvetada,
otsustas, et siin pole midagi teha, võttis oma piibu peale tuld ja läks laevale tagasi.
Nüüd jõuti maale,
Kus need kuked sõivad kulda,
Kuked kulda, kanad karda,
Haned haljasta hõbedat,
Vareksed vana vaskeda, |
Pesilinnud penningida,
Targad linnud taalderida,
Kus need kasvud kasvasivad,
Kapsad kuuse kõrguseni. |
Mehed käisid sellel imelikul maal
ringi ja kedagi leidmata jäid viimaks põõsa alla tukkuma.
Järgmisel hommikul äratas rännumehi hiigelneitsi, kes oli
kapsalehti korjama tulnud. Ta pani mehed põlle sisse ja viis koju. Neiu isa tahtis teada,
mis meestega ka tegu ja esitas neile kolm küsimust.
Kui neiu isa nägi, et tegemist on inimetega, käskis ta piigal
mehed tagasi viia. Hiiglaneitsi viiski mehed kapsaaeda ja sealt edasi otse hõbelaevale.
Nõnda siis heisati purjed ja sõit jätkus põhja poole.
"Lennuk" purjetas jäämägede vahel. Ilm oli
kärekülm. Taevas hakkasid vehklema virmalised. Mehed lõid kartma, aga Kalevipoeg vaid
naljatas.
Viimaks jõuti jällegi uude randa, kus
Poistel poolelt koera kehad,
Pikad penisabad taga,
Tempudesta tondilaseed,
Näosta nii kui inimesed.
|