Kui selle töölehe kallal tublit tööd teha, saad  ühe huvitava loo alguse. Lugu ise räägib  Kalevipoja teekonnast maailma otsa.
    Otsusta ise, mida tuleks teha, et tekst  mõistetavaks muuta.

   Mehed olid juba tubli tüki maad maha käinud, kui neile äkki üksik talu silma paistis. Ukse ees istus neiu, kes nobedasti kedervarsi keerutas ja ise rõõmsalt laulu laskis. Kui aga Kalevipoeg lähemale astus, kohkus neiu koledasti ja hakkas appi hüüdma.
    Varahommikul enne koitu asus " Lennuk" teele ja võttis suuna põhja poole, kus tarkade kinnitust mööda maailma ots pidi olema. Laeva tüürimine anti keeletarga hooleks, kes tundis kõiki inimeste, lindude ja loomade keeli.

    Kui Kalevipoeg seda kuulnud oli, kutsus ta enda juurde linnameistri Olevipoja ja ütles talle:" Võta nüüd kirves kätte ja raiu maha suur tamm, mis ei lase päikesel paista, kuul kumada, ega tähtedel sirada. Selle tamme tüvest tee tugevad laevad, millega lähme salateid sõudma!"
    "Küll ma juba teeksin, kui ainult mehe leiaksin, kes selle tamme maha raiuks, " vastas Olevipoeg.
    Kui laev oli mõnda päeva teel olnud, algas suur torm. Soome sortsid puhusid maru möllama ja vee vihaselt vahutama. "Lennuk"  tõusis kord üles kõrgele laineharjale, samas langes sügavale alla. Pimedad pilved katsid kinni päikese ja tähed, nii et tark tüürimeeski ei osanud enam laeva juhtida.
    Kord tuli Kalevipojal tahtmine sõita maailma otsa-- sinna, kus taevas maaga kokku puutub ja kuhu pole veel astunud ühegi inimese jalg.
    Kui tark lind kaaren kuulis, et Kalevipoeg kavatseb minna tundmata teid tallama, andis ta kangelasele nõu:
    " Seal, kus sa silmad sinist vett ja laiu laineid ning näed kaldal kõrkjaid ja võhumõõku kasvamas, põruta parema jala kannaga kolm korda vastu  kallast. Siis läheb lahti varjatud värav ja sa leiad maailma lõpu üles."
    Mindi siis otsima tugevat meest. Toodi kohale kangeid mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt.Targad aga ütlesid Kalevipojale:
    Seitse ööd ja seitse päeva möllas torm. Alles siis väsisid soome sortsid ja jätsid puhumise järele. Nüüd pääses jälle päike paistma ja silm ümbrust seletama. Eemal oli näha võõras rand. Kui  " Lennuk" maale ligemale jõudis, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis tõmbas ta köiega ka laeva randa.  Ei olnus see Soome serv ega tuttav Turja rand -- ei olnud siin keegi enne käinud. Keeletark päris pääsukeselt aru ja sai kuulda, et laev on jõudnud Lapu randa, külmale pimedale Põhjamaale, kus elavad kuulsad nõiad ja targad. Kalevipoeg võttis nüüd keeletarga ja kaks sõpra kaasa ning neljakesi mindi võõrast kohta vaatama.

"Kallis Kalevite poega,
    kui sa tahad tõesti minna
    ilma otsa otsimaie,
    siis ei püsi puine paati
    tamme tüvest tehtud laeva.
Virmaliste vägev voli
    paneks paadi põlemaie
    laevukese lõkendama.

     Nüüd käskis Kalevipoeg endale kuldse kuue valmistada. Ja laevameestelegi laskis ta teha hõbedast, rauast, terasest ja vasest riided, et virmaliste vehklemine neile viga ei saaks teha. Pika reisi tarvis viidi laeva rohkesti moona. Ning siis saatis Kalevipoeg sõna oma parematele sõpradele ja kuulsamatele tarkadele, keda ta pikale reisile kaasa kutsus.
    Nad andsid nõu meisterdada laev terasest ja rauast. Kalevipoeg aga laskis selle ehitada koguni hõbedast. Hõbelaevale pandi nimeks "Lennuk".

    Kontrolli oma töö õigsust E. Raua raamatukese "Kalevipoja teekond maailma otsa" järgi. Samast  lugege, mis sai edasi.

    Avalda oma arvamust: Mis on selle raamatu peamõte?