Aja1.jpg (32472 bytes)TALURAHVA ELU VENE AJAL

     Järgnev aastasada pärast Põhjasõda kujunes eestlastele kõige raskemaks ajaks. Eesti ala liideti Venemaaga. Talupoegadel tuli endiselt orjata baltisaksa mõisnikke.
     Tsaar Peeter I tühistas kõik Rootsi ajal maksma pandud talupoegade kaitseseadused ja kinnitas mõisnike eesõigused. Mõisnik võis jälle talupoegi müüa, kinkida, neilt isikliku varanduse ära võtta ja neid oma heaksarvamise järgi karistada, võis neile ihunuhtlust anda. Ainult tappa ei tohtinud talupoega ilma kohtuotsuseta.
     Mõisnike arvates oli neil õigus talupoegadelt  ära võtta kõik, mis neile meeldis, ja nad isegi talust minema kihutada.Talupojad pidid maksma loonusrenti - osa oma põllusaagist ja loomadest tuli mõisale anda. Lisaks koormistele pidid talupojad vedama sõjaväeosade moona, ehitama sildu ja teid. Talupoegi võeti ka vene sõjaväkke nekrutiteks.
     Võrreldes Rootsi ajaga muutus talupoegade olukord palju raskemaks. Seepärast hakati endist aega kutsuma "vanaks heaks Rootsi ajaks". Mitmel pool korraldasid talupojad oma õiguste kaitseks ka vastuhakke ja ülestõuse, kuid Vene sõjavägi surus need maha.

1. Märgi tabelisse ristiga, millised olid talupoegade õigused ja kohustused Vene ajal.

 

Talupoeg... õige vale
...töötas tasuta mõisa põllul    
...müüs kogu oma viljasaagi turul    
...maksis kirikumakse    
...sai mõisnikult tasuks töö eest vilja    
...ei tohtinud mõisniku juurest lahkuda    
...ei tohtinud maad müüa ega osta    
...andis mõisale tasuta osa oma saagist    
...puhkas pühapäeval    
     

     Lääne-Euroopas astuti mitmel pool inimeste võrdsuse eest välja. Sellised ideed levisid ka meie maale.

     Eesti- ja Liivimaa talurahva kaitseks astus välja sakslasest koduõpetaja Garlieb Merkel. Ta kirjeldas oma raamatus, kuidas mõisnikud elasid priiskavas külluses, talupoegi kurnati halastamatult ja nendega käidi ümber kui loomadega. Ta hoiatas, et kui asi sedaviisi jätkub, võivad puhkeda veel verisemad ülestõusud, mõisad ja linnad rüüstatakse ja põletatakse maha. Lõpuks jõudsid ka mõisnikud arusaamisele, et mõnes küsimuses tuleb talupoegadele järeleandmisi teha.    

     Lõpuks jõudsid ka mõisnikud arusaamisele, et mõnes küsimuses tuleb talupoegadele järeleandmisi teha.

2. Lõpeta laused.

1) Võrreldes Rootsi ajaga Vene ajal talupoegade olukord .......................................

2) Rahvas hakkas endist Rootsi aega kutsuma .......................................................

3) Talupoegade kaitseks astus avalikkuse ees välja sakslane

.........................................................................................................................................