Pärast Venemaaga liitmist hakkas siin arenema ka tööstus. Tänu meresadamatele oli siia hõlbus toorainet vedada, toodangut võis aga müüa kõikjal Venemaal.

     Eestis toodeti palju vilja. Seda hakati ka viinaks põletama, sest viina eest maksti palju kõrgemat hinda kui lihtsalt vilja eest. Viina müüdi põhiliselt Peterburi kaupmeestele või Vene sõjaväele. Suurt tulu andis ka viina müümine kohalikes kõrtsides.

     Talupojad valmistasid suurema osa neile vajalikest riietest ja tarbeesemetest ise. Keerulisemad asjad tuli lasta valimistada aga vilunud käsitöölistel. Käsitööliste töökodadest tekkisid manufaktuurid, kus iga tööline tegeles kindla töölõiguga. Linnades rajati manufaktuurid seebi ja küünalde valmistamiseks, Räpinasse ehitati paberivabrik, Põltsamaa ümbruses asutati väikesed manufaktuurid pudelite ja peeglite valmistamiseks.   

3. Jutusta, millised olid mõisnike õigused talupoegade suhtes.

4.Tõmba õigele väitele joon alla (ka mõlemad väited võivad õiged olla)!

Vene valitsuse ajal - jätkus pärisorjuse tugevnemine
- talupoegade olukord paranes võrreldes Rootsi ajaga
Tsaar Peeter I - andis välja määrused talupoegade kaitseks
- laiendas balti-saksa mõisnike õigusi
Mõisnik võis pärisorja - müüa, osta ja kinkida
- tappa
Väljakannatamatule rõhumisele
vastasid talupojad		 - vastuhakkude ja rahutustega
- põgenemisega mõisniku juurest
Manufaktuur oli - käsitööettevõte
- kindla tööjaotusega ettevõte