2. Mida nimetati 18. sajandil valgustuseks?
................................................................................................................................................
18. sajandil hakkas ilmuma eestikeelene kalender "Eestimaa Rahva Kalender". Kalendrid pakkusid rahvale lugemismaterjali, sisaldades ka ilmateateid, jutustusi, luuletusi ning teateid mujalt maailmast.
Eesti ajakirjanduse algust tähistab Põltsamaal 1766. aastal Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli poolt välja antud ajaleht "Lühhike õppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse...". Selles ajalehes õpetati talupoegadele, kuidas nahahaigusi ja haavu ravida, räägiti rõugete panemise tähtsusest ning sellest, kuidas ravimtaimi koguda ning neist arstirohtusid valmistada. Jagati ka nõuandeid põllumajanduse kohta. Ajalehes väljendati mõistvat ja inimlikku suhtumist talupoegadesse. Eesti talurahvast peeti ajalehes võrdseks teiste rahvastega, kes oma silmaringi laiendamiseks vajasid rohkem teadmisi.
3. Iseloomusta P. Wilde ja A. Hupeli suhtumist eesti rahvasse.
................................................................................................................................................
................................................................................................................................................
| Ka sakslasest kirikuõpetaja Johann Georg Eisen tundis talupoegade raskele saatusele kaasa. Ta avaldas ühes ajakirjas artikli sellest, kui julmalt balti-aksa mõisnikud talupoegi kurnasid ning karistasid. See oli esimene kord, kui ajalehes avalikult eesti talupoegade kaitseks välja astuti. Eisen alustas Eestis ka rõugete panemist, s.t. vaktsineerimist ehk kaitsepookimist sellel ajal levinud nakkushaiguse rõugete vastu. |
 Johann Georg Eisen |
Pärast 1816. a ja 1819. a talurahvaseadusi hakati juurde rajama vallakoole. Usuõpetuse kõrval õpetati seal ka maateadust ja loodusõpetust. Koolid töötasid väikestes, poolpimedates talutaredes ning õpetajad olid nõrga ettevalmistusega. Kuid hoolimata õpilaste arvu vähesusest ja õpetuse madalast tasemest suurenes 18. sajandi esimesel poolel rahva hulgas kirjaoskus. Paljud omandasid lugemis- ja kirjutamisoskuse kodusel teel. Raamatuid ilmus aasta-aastalt rohkem ja rahvas tundis järjest suuremat vajadust neid ise lugeda.
4. Missugune tähtsus oli kirikukirjandusel lugemisoskuse levikul rahvahulkadesse?
5. Lõpeta laused.
1) ................................................... püüe oli rahva lugema ja kirjutama õpetamine.
2) Eestikeelse piibli toimetas ........................... aastal trükki ....................................
3) P. Wilde ja A. Hupel andsid välja esimese eestikeelse ........................................
4) J. G. Eisen alustas Eestis ..................................................... rõugete vastu.