Mõisateenijateks olid mõisas elavad erinevad ametimehed, majateenijad  ja käsitöölised.

     Mõisa ametimeeste hulka kuulusid näiteks opman, kirjutaja, metsahärra, viinameister, aidamees, virtin, meier, kubjas, kilter, kõrtsmik, vahimees, kutsar, kärner.

3. Kirjuta kirjelduse järgi sobiva ametimehe nimetus. Tumedalt allakriipsutatud tähti ülalt alla lugedes saada teada, kuidas nimetati mõisniku abilist opmanit veel teise nimega.

valvas mõisahooneid ja vara -

 __ __ __ __ __ __ __ __

hoolitses vilja ja muu aidakraami eest -

 __ __ __ __ __ __ __ __

kupja abiline, teoliste töölesundija -

 __ __ __ __ __ __

või, juustu jm. piimatoodete valmistaja -

 __ __ __ __ __

vastutas köögi- ja piimamajanduse eest -

 __ __ __ __ __ __

kontrollis jahipidamist ja metsaraiumist -

 __ __ __ __ __ __ __ __ __ __

aednik -

__ __ __ __ __ __

talupoegade töölesundija ja karistaja mõisapõllul -

 __ __ __ __ __ __

hobusetõlla juht -

 __ __ __ __ __ __

4. Leia sõnapaare moodustades veel mõisateenijate nimetusi.

MEISTER ÕPETAJA TOA NAINE HOIDJA TALLI

SÖÖDA POISS LAPSE PESU KODU TÜDRUK

.................................................................................................................................................

................................................................................................................................................

     Mõisarahva hulka kuulusid ka käsitöölised:sepp, puusepp, tisler, rätsep, vankersepp, sadulsepp jt.

     Veel olid karjalauda- ning tallitöölised ja põllutöölised. Moonakas oli põllutööline, kes sai mõisa moonamajas korteri. Moonakale maksti küll natuke ka rahapalka, kuid suur osa palgast tuli kätte moonana: anti vilja, kartuleid, soola, silku, piima, saapanahka jm.

5. Kes oli mõisamoonakas? …………………………………………………………………….

     Üks osa mõisamaadest oli kasutusel mõisa majapidamises – mõisahooned, põllud. Teine osa oli talurahva kasutada. Mõisnik oli peamine kohtumõistja ja korravalvaja. See andis talle talupoja üle suured õigused. Mõisad võisid põletada viina, pruulida õlut, pidada kõrtse, veskeid. Kõrtse võis ühel mõisal olla isegi kümmekond. Samuti oli mõisal kalapüügi ja jahipidamise õigus, mida lihtsal talupojal ei olnud. Seda viimast õigust rikuti sageli, sest ka talupoeg tahtis jahti pidada. Seda nimetati aga salaküttimiseks.