TALURAHVA OLUKORD XIX SAJANDI KESKEL
19. sajandi keskel muutus talupoegade olukord Eestis eriti raskeks. Mõisnikud püüdsid mõisatest võimalikult palju tulu saada ning nõudsid talupoegadelt teoorjust. Mõned mõisnikud laiendasid oma põlde ja võtsid selleks talupoegadelt maa ära - kihutasid talupojad minema ja lammutasid taluhooned.
Talupoegade põlde tabasid ka ikaldused ning levisid loomade haigused.
1841. aastal levis kuuldus, et talupoegadele jagatakse kuskil kaugel soojal maal tasuta maad, mille saamiseks peab end Riias kirja panema. Talupojad hakkasid nõudma, et nende nimed ümberasujate nimekirjadesse pannakse ega tahtnud enam mõisnike sõna kuulata. Mõisnikud hakkasid omavoliliselt Riias-käijaid karistama. Tekkis arusaamatusi ja rahutusi, mille mahasurumiseks sõjavägi kokku kutsuti. Pühajärvel läks talupoegade vahekord mõisnikega eriti teravaks. Talupojad püüdsid sõduritele teivastega vastu hakata, kuid nad aeti laiali. Vastuhakust osavõtnud talupoegi karistati julmalt. Neile anti 500 kepihoopi, mitmed neist saadeti sunnitööle või anti soldatiks.
| Talurahvarahutuste tagajärjel anti välja uued talurahvaseadused, mille järgi ei tohtinud mõisnikud teatud osa talupoegade maast enam mõisate külge liita. Määrati kindlaks kord, kuidas võivad talupojad hakata oma talusid päriseks ostma. Samuti nägid seadused ette, et teoorjuselt tuleb aegamööda üle minna raharendile. Kuid seadused olid ebamäärased ega toonud talupoegadele kergendust. Talupoegade ja mõisnike vahel tekkis arusaamatusi, sest arvati, et mõisnikud ei taha keisri seadust maksma panna. 1858. aastal toimus väljaastumisi ligi 80 mõisas. Kõige suurem vastuhakk puhkes Mahtra mõisas, kus talupojad piirasid ümber sõjaväesalga ja lõid selle põgenema. Rahutuste mahasurumiseks toodi kohale ligi 1000 sõdurit. Osale talupoegadest määrati karistuseks kadalipp - talupoeg pidi sõdurite rivi vahelt läbi astuma, iga sõdur andis talle püssiga hoobi. Talupoegi saadeti karistuseks ka sunnitööle. |
|
1. Milliseid karistusi määrati mõisnikule vastuhakanud talupoegadele?
....................................................................................................................
Kuuldused Venemaal saadaolevast keisrimaast ei vaibunud. Suur hulk talupoegi rändas välja Venemaale, Kaukaasiasse, Krimmi ja Siberisse, et rajada seal uus kodu. Krimmi väljarändamist õhutas Järvamaa talupoeg Juhan Leinberg, kes andis sellele liikumisele usulise vormi.
Talupojad koostasid salaja ka tsaarile palvekirju, milles kirjutati parunite ülekohtust. Palvekirjades nõuti talupoegadele madalamaid rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist jm. Mõisnikud püüdsid palvekirjade saatmist igati takistada ja kiusasid palvekirjade koostajaid halastamatult taga.
2. Millisel moel püüdsid talupojad võidelda mõisnike ülekohtu vastu?
....................................................................................................................
....................................................................................................................