Mõisnikud ostsid uusi põllutöömasinaid, asutasid viinavabrikuid ja meiereisid, suurendasid karja. Raha saamiseks hakkasid mõisnikud  teorenti raharendiga asendama. Renditalusid müüdi ka päriseks, kuid selle eest nõuti väga kõrget hinda. Kui senine rentnik ei suutnud seda hinda tasuda, kihutati ta minema ning talu müüdi teisele. Nii said endale talu osta vaid jõukamad talupojad. Mõned maatamehed said peremehe käest harimiseks väikese maalapi koos hütiga. Neid hakati kutsuma popsideks. Oma maatüki eest pidid nad töötama peremehe põllul. Paljud maatamehed läksid mõisasse sulasteks. Kuna mõisnik tasus neile töö eest peamiselt toidumoonaga, nimetati neid moonakateks.

3. Tõmba õigele väitele joon alla (ka mõlemad väited võivad õiged olla).

Teoorjus erineb pärisorjusest selle tõttu, et - mõisnik ei võinud talupoegi enam müüa, kinkida ega neid oma 
  heaksarvamise järgi karistada
- talupojad ei pidanud enam mõisa põllul tasuta töötama
19. sajandi keskel antud talurahvaseadused nägid ette - teorendi asemel raharendi
- talude päriseksostmise
Raharendile üleminekul - said talupojad mõisnikult tasuta maad
- pidid talupojad maa kasutamise eest mõisnikule raha maksma
Talu päriseksostmisega - sai talupoeg ise oma maa peremeheks
- ei olnud talupojal enam kohustusi mõisniku ees

     Tööstuses rajati uusi vabrikuid. Narvast sai suur tekstiilitööstuse keskus. Tallinna ehitati masinaehituse, paberi- ja keemiatööstuse ettevõtteid. Hakati ehitama purjelaevu ning aurikuid. Kaubavahetust ja sidemeid Venemaaga soodustas raudteede ehitamine. Esimene raudtee valmis Eestis 1870. aastal. See algas Peterburist ja viis läbi Narva ning Tallinna Paldiskisse. Tallinn muutus nüüd üheks tähtsamaks Venemaa sadamaks. Tehaste rajamisega ja kaubanduse arenemisega kasvasid ka linnad. Kuid enamus inimesi  elas  Eestis ikkagi maal ja tegeles põllumajandusega.

4. Millised muutused toimusid Eesti majanduselus?

………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………

5. Lahenda ristsõna

1. mõisasulane, kellele töö eest tasuti toidumoonaga
2. ihunuhtlus, kus süüdimõistetu aeti  kahe soldatite rivi vahelt läbi
3. kiri tsaariametnikele, milles kaevati mõisnike ülekohtu vastu
4. tulu, mida mõisnik hakkas talupojalt nõudma pärast teoorjuse kaotamist
5. sadam, mis sai ühenduse Venemaaga tänu esimesele raudteele Eestis
6. koht Lõuna-Eestis, kus mõisnike ja talupoegade vahekord läks eriti teravaks
7. Järvamaa talupoeg, kes õhutas väljarändamist Krimmi
8. orjus, kus talupoeg pidi maa kasutamise eest tasuta töötama mõisniku põllul

    Kollastest(heledatest)   ruutudest saad teada, et talupoeg Juhan Leinbergi rahvapärane nimi oli prohvet   …………………………………
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.
. . . . . . . .
. . . . . .. . .
. . . . . . . .
. . . . . . . .
. . . . . . . .
. . . . . . . .
. . . . . . . .
. . . . . . . .
. . . .