|
1. Jutusta Jakob Hurda üleskutsest eesti rahvale. Kuidas rahvas sellele vastas?
|
J. HURT JA C. R. JAKOBSON Jakob Hurt oli väljapaistev kultuuritegelane ja rahvaluulekoguja. Ta võitles emakeelse hariduse eest. Hurdale oli selge see, et väikese rahva peamine jõud võib seisneda üksnes tema vaimsuses ja kultuurilises eneseteostuses. Ainult kultuuriliselt arenenud rahvas võib jääda püsima. Kuid nagu Jannsengi, ei soovinud ka Jakob Hurt seda, et võitlus mõisnike vastu muutuks liiga massiliseks ja teravaks. Kirikuõpetajana manitses ta rahvast kõigi ülemate sõna kuulama. 1888. aastal algatas Jakob Hurt rahvaluule suurkogumise, enne kui see uute aegade tulles kaob. Üleskutsele reageeriti suure vaimustusega. Innukad korjajad nii talupoegade, käsitööliste kui õpetajate hulgast kogusid rahvalaule, muinasjutte, vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi ja kombeid. Hurt õhutas kogumistööle ligi 1400 inimest. Sel perioodil tehti ära hiiglaslik töö eesti rahvaluule kogumisel.
|
| Tuntud ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson oli J. Hurda ja J. V. Jannseniga võrreldes rohkem võitleva hoiakuga. Ta tundis teravalt kaasa talurahva viletsusele ja nõudis, et eestlastele antaks niisama palju õigusi, kui neid oli balti-saksa aadlil. Samuti nõudis ta eesti rahvale paremat haridust ja kooli vabastamist kiriku mõju alt. Jakobson oli tulihingeline võitleja mõisnike vastu. Ta sündis Tartus ja kasvas Tormas, kus asus hiljem tööle koolmeistrina. Peagi tekkis tal seal tüli kohaliku mõisniku ja pastoriga, kellele ei meeldinud, et noor kooliõpetaja annab õpilastele sügavamaid teadmisi ajaloost ja geograafiast. |
|
| 1860-ndate aastate teisel poolel hakkas Jakobson kirjutama kooliõpikuid ja tegema kaastööd "Eesti Postimehele". Rahvale meeldisid Jakobsoni julged kirjutised. Kuid ettevaatlik ja mõisnike-sõbralik Johann Voldemar Jannsen ei lubanud enam oma ajalehes Jakobsoni artikleid avaldada.
2. Miks ei avaldanud Jannsen "Eesti Postimehes" enam Jakobsoni artikleid? ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. Laialdaselt tuntuks sai Jakobson oma "Kolme isamaa kõnega", mis ta pidas Tartus "Vanemuise" seltsis. Jakobson kõneles sellest, kuidas eestlased enne saksa röövvallutajate tulekut elasid vabalt. Saksa rüütlid röövisid eestlastelt kõik, mis nendel oli: maa, inimõigused ja võimalused kultuuriliseks arenemiseks. Mõisnikud ja pastorid hakkasid nüüd Jakobsoni nimetama kõige kardetavamaks mässajaks. |