| Jakobson taotles tsaarivõimudelt luba uue ajalehe väljaandmiseks. Mõisnike vastuseisu tõttu talle seda luba algul ei antud, kuid pärast 10 aastat kestnud ootamist sai ta lõpuks loa asutada ajaleht. 1878. aastal hakkas Viljandis ilmuma ajaleht "Sakala", mis muuhulgas kirjutas talupoegade viletsusest. |
|
Jakobson nõudis oma lehes julgelt õigusi koolidele ja eesti keelele. Ta nõudis, et kõik Eesti alal elavad inimesed oleksid rahvuslikult võrdsed. "Sakala" levis kõikjale üle Eesti, tal oli rahva hulgas palju kirjasaatjaid-kaastöölisi.
3. Jutusta, miks kiusasid mõisnikud C. R. Jakobsoni taga.
Jakobson nägi ühe liitlasena baltisaksa mõisnike vastu vene rahvast. Ta saatis vene keskvalitsusele märgukirja, kus olid esitatud nõudmised eestlastele suuremate õiguste tagamiseks. Ainsana keeldus kirjale allkirja andmast J. Hurt, kes polnud nõus eesti koolisüsteemi kirjas taotletud allutamisega Venemaale.
Rahvusliku liikumise kahe suuna vahel puhkes tuline võitlus. Jakobsoni ja Hurda poolehoidjate vahelised lahkhelid arenesid avalikuks probleemiks. Terav võitlus selgitas rahvusliku liikumise erinevate suundade eesmärke rahvale ja kasvatas niiviisi rahva poliitilist teadlikkust.
4. Millised olid kahe rahvusliku liikumise suuna peamised erinevused?
6. Vali, millised laused iseloomustavad neid kahte ärkamisaja tegelast.
Tee sobivale poolele ristike.
.................................................................................................................................
5. Kirjelda, milline oli kogu rahvusliku liikumise tähtsus eesti rahva jaoks.
|
J.Hurt C.R.Jakobson |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||