1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt. Ka õppetöö koolides ja ülikoolis pidi toimuma vene keeles. Õpilastel oli ka vahetundides keelatud emakeelt rääkida. Lõpuks nimetati Tartu ümber Jurjeviks. Sellega taheti murda baltisaksa aadlike mõjuvõimu.

     Eesti Aleksandrikooli kui eestikeelse kooli asutamise katse nurjus.1888. aastal avati Eesti Aleksandrikool Põltsamaal, kuid see oli täiesti venekeelne. Kogutud raha kulutati eestlastevaenulikuks otstarbeks.
     Suleti mitmed rahvuslikud ajalehed ja ettevõtmisednagu näiteks Eesti Kirjameeste Selts.
     Baltimaades taheti sisse viia vene õigeusk. Usku vahetanutele lubati kõikvõimalikke soodustusi.

1. Märgi üles, millised muudatused toimusid venestuspoliitika käigus.

……………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………

     Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest.
     Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette – kas minna sellega kaasa või kaotada võimalus avalikus elus osaleda.

     Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis.

2. Värvi ära Eesti Üliõpilaste seltsi lipp. Kirjuta juurde lipu värvide tähendused (mullapind, eesti mehe kuub; tulevikulootus, puhas südametunnistus; taevas)

     Tähtsaimat osa Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevuses etendas Villem Reiman. Reiman pani aluse ka karskusseltside asutamisele. Karskusseltsid pidid aitama kaasa karske eluviisi kinnistamisele ja alkoholi liigtarvitamise tõkestamisele. Muusika-, kultuuri- ja põllumeeste- seltsid olid venestamisajal keelatud.
    
     1888.a. avaldas Jakob Hurt eesti rahvale üleskutse koguda ja panna kirja vanu rahvalaule, muinasjutte, vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi ja kombeid, enne kui need uute aegade tulles kaovad. Üle tuhande inimese saatis Hurdale kaastöid. Sel perioodil tehti ära tohutu töö eesti rahvaluule kogumisel. Loodi üks maailma suuremaid rahvaluulekogusid, mis aitas läbi aegade säilitada meie rahva minevikupärandit.