EESTI KULTUUR XIX SAJANDI TEISEL POOLEL
Pärast pärisorjust ja sellele järgnevat teoorjusest vabanemist hakkas eestlaste majanduslik olukord paranema. Eesti eri paikades räägiti eri murdeid, kuid eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Koos ühise majanduselu ja kirjakeelega hakkas arenema ka eesti rahvuslik kultuur: tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid.
1. Kui paned silbid õigesse järjekorda, saad teada, kuidas nimetatakse seda ajajärku eesti rahva ajaloos.
MIS KA AEG ÄR
- ......................................................................Eesti rahvusliku kirjanduse rajajateks olid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" ilmumine mõjutas suurel määral rahvusliku iseteadvuse kasvu.
Luule alal kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel Veske ja Ado Reinvald, kelle luuletused innustasid rahvast võitlema vabaduse eest ning äratasid kodumaa-armastust. Nende luuletustest on heliloojad loonud palju rahvalikke koorilaule. L. Koidula sõnadele loodud hingelised isamaalaulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" kõlasid laia rahvahulga ees esmakordselt Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus.
2. Milliseid L. Koidula luuletusi tead veel nimetada?
..............................................................................................................................................
Kirjanikest olid 19. sajandi lõpus tuntumad Juhan Kunder ja Eduard Bornhöhe. Kirjanik E. Bornhöhe on eesti ajalooliste jutustuste rajaja.
3. Kas sa tead, mis on tema esimese jutustuse pealkiri, mille ajalooliseks tagapõhjaks on suure Jüriöö mässu sündmused 1343. aastal ning mis on tänapäevani jäänud noorte üheks lemmikraamatuks?
...............................................................................................................
J. Kunder sai tuntuks just oma näidendiga "Kroonu onu", mida tol ajal mängiti nii maal kui linnas väga palju. Bornhöhe sulest ilmusid veel ajaloolised jutustused "Villu võitlused" ja Liivi sõja sündmusi käsitlev "Vürst Gabriel".
| 19. sajandi teisel poolel pandi alus eesti rahvuslikule maalikunstile ja skulptuurile. Enamik tolleaegsetest eesti kunstnikest sai oma ettevalmistuse Peterburi kunstikoolides. Eesti maalikunsti rajajaks oli tuntud rahvusliku liikumise tegelane Johann Köler. Ta pärines kehvast taluperekonnast. Suurte raskustega õnnestus tal lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia. Tema looming on tihedalt seotud eesti rahva eluga. Köleri tuntumateks teosteks on "Ketraja", "Nõidusunest ärkamine", Fr. R. Kreutzwaldi portree. |
|
