Esimesed eesti kujurid olid August Weizenberg ja Amandus Adamson.
Nad olid sunnitud töötama kodumaalt eemal (Peterburis, Pariisis, Roomas jm.), kuna Eestis puudusid tol ajal loominguliseks tööks sobivad tingimused.

Weizenbergi loomingu paremikku kuuluvad mütoloogilist laadi kujud "Linda", "Kalevipoeg", "Hämarik" ja "Koit".

A. Adamson kajastas oma loomingus sageli mereteemat ja kalurite elu. Laialdaselt on tuntud tema "Russalka" monument hukkunud laevade mälestuseks Tallinnas, teosed "Laeva viimne ohe", "Koit ja Hämarik".

Fragment A.Adamsoni Vabadusmonumendist

A.Weizenbergi kuju "Naine ankruga"
Viljandi kalmistult

     Suuri edusamme tegi ka eesti muusikaelu.
     18. sajandi teisel poolel asutati laialdaselt uusi laulukoore ja puhkpilliorkestreid. Pandi alus laulupidude traditsioonile. Esimesed eesti nimekamad heliloojad olid Aleksander Kunileid, tema vend Freidrich Saebelmann, Johannes Kappel, Miina Härma ja Konstantin Türnpu.
      Nende lauludes ilmnes selgesti eesti rahvaviiside mõju. Paljud nende laulud kõlavad meie kooride ettekandes veel tänapäevalgi.

      J.V.Jannseni järel kujunes kujunes meie muusikaelu juhtivaks kujuks eesti keeleteadlane ja ajakirjanik Karl August Hermann. Tema tuntumad koorilaulud on "Isamaa ilu hoieldes", "Kui Kungla rahvas" jt.

4. Nimeta 19. sajandi eesti tähtsamaid kultuuritegelasi:

luuletajad: ....................................................................................................................

kirjanikud: ....................................................................................................................

heliloojad: ...................................................................................................................

maalikunstnikud: ........................................................................................................

skulptorid: ....................................................................................................................