I MAAILMASÕDA

     1914. aastal puhkes I maailmasõda, selles osales peaaegu kogu Euroopa. Sõja põhjustas võitlus turgude, ülemvõimu ja asumaade pärast. Esimeses maailmasõjas oli kaks suurt vastasleeri. Ühte kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ja Itaalia, teise Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi.   

     Umbes 100 000 Eesti meest värvati Vene vägedesse. Tallinn muutus suureks mereväebaasiks. Sõja tõttu pidurdus eestlaste rahvuslik ja kultuuriline tegevus.

   
     I maailmasõjas võeti kasutusele mitmed sõjatehnika uuendused.
     Ratsaväe tähtsus vähenes, kasutusele võeti lennukid ja suured soomustatud tankid.
      Kasutusele võeti ka mürgigaasid, mis pidid hävitama vastase sõdureid.
     Merel uputasid vaenlase laevu allveelaevad.

1. Jutusta, milliseid sõjatehnika uuendusi hakati kasutama I maailmasõjas.

haigla.jpg (64613 bytes)
Haavatud I maailmasõja aegses hospidalis

   1917. aastal leidsid aset revolutsioonilised pöörded Venemaal. Veebruarirevolutsioon algas tööliste streikidega. Kukutati tsaar ja võim läks Ajutisele Valitsusele.
     Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust, et saada iseseisvaks. Sooviti kahe kubermangu - Eestimaa ja Liivimaa - ühendamist ühtseks tervikuks.

      1917. aasta märtsis   toimus Peterburis, mis sõja alguses oli ümber ristitud Petrogradiks, eestlaste meeleavaldus, kus Eestile nõuti autonoomiat. Sini-must-valgete lippude lehvides sammusid Petrogradis elavad eestlased läbi linna parlamendihoone ette, kus esitati oma nõudmine.


Väed kaitsevad Petrogradi telefonihoonet mässajate eest.

     Märtsi lõpus kinnitaski Vene Ajutine Valitsuse Eesti autonoomia. Eestis läks võim rahva poolt valitud Maapäevale, mille etteotsa sai Konstantin Päts.

2. Milliseid nõudmisi esitasid eestlased Vene Ajutisele Valitsusele?

...........................................................................................................................................................