1917. aasta oktoobris võtsid Töölispartei liikmed (bolshevikud ehk enamlased) Venemaal võimu oma kätte ja kukutasid Vene Ajutise Valitsuse. Enamlaste juhiks Venemaal oli V. I. Lenin. Ka Eestis läks võim enamlaste kätte, nende tegevust juhtis Viktor Kingissepp. Enamlased ei soovinud Eesti iseseisvust. Eesti Maapäev tegutses kiiresti. Kartes, et enamlased võivad rikkuda Ajutise Valitsuse poolt antud autonoomialubadust, kuulutas Maapäev enda 1917. aasta novembris kõrgeimaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva laiali. Maapäev tegutses edasi põranda all, s.t. salaja.

3. Täida lüngad.

     Enne Veebruarirevolutsiooni kuulus võim Venemaal ………………………………, pärast Veebruarirevolutsiooni läks see ……………………………………..

     1917. aasta märtsis kinnitati Eestile ………………………………….. ning võim Eestis läks …………………………………..

4. Tõmba õigele väitele joon alla (ka kõik väited võivad õiged olla).

I maailmasõja päästsid valla suurriigid

- 1914. aastal
- eesmärgiga kehtestada oma ülemvõimu
Eestile antud autonoomia tähendas, et

- Eesti sai osaliselt iseseisvaks
- Eesti sai täiesti iseseisvaks vabariigiks
Venemaa Töölispartei liikmeid nimetati

- enamlasteks
- bolshevikeks
Enamlaste juhiks Eestis oli

- K. Päts
- V. Kingissepp
- V. I. Lenin
Pärast Oktoobrirevolutsiooni 1917. a. läks võim Venemaal

- Ajutisele Valitsusele
- tsaarile
- enamlastele
Novembris 1917. a.

- kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks Eestis
- pidi Maapäev hakkama tegutsema põranda all

     I maailmasõja segaduses õnnestus eestlastel kasutada avanevaid võimalusi ja teostada  ikka kindlamaks kasvanud soov – saavutada riiklik iseseisvus. I maailmasõja ajal oli Vene sõjaväes umbes 100 000 eestlast. Sõja lõpul hakkasid mitmel pool võidelnud eesti sõdurid kogunema Eestisse, kus hakati moodustama eesti sõjaväge.