EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE

     Vene sõjaväelaste abiga olid enamlased võimu Eestis vägivaldselt üle võtnud ja Eesti Maapäev oli sunnitud tegutsema põranda all.
     1918. aasta veebruaris ähvardas Eestit Saksa okupatsioon. Oli ilmne, et sakslastel on kavas kogu Eesti vallutada ja siis edasi Venemaale tungida. Vene armee põgenes kõikjal juba aegsasti. Maapäev otsustas kasutada ära venelaste lahkumise ja sakslaste saabumise vahele jäävat aega selleks, et haarata võim ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Selleks moodustati Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918. aastal luges Eesti Päästekomitee esimees Konstantin Päts ette manifesti, millega Eesti kuulutati iseseisvaks vabariigiks. Moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Konstantin Pätsiga.

1. Täida lüngad.

Eesti Päästekomiteesse kuulusid ……………………………., …………………………… ja ……………………….. Eesti kuulutati iseseisvaks vabariigiks ………… aastal.

     Kohe pärast sedal okupeeris Saksa sõjavägi Eesti. Sakslaste eesmärk oli ühendada Eesti Saksamaaga, Eesti iseseisvust nad ei tunnistanud. Seda ei tunnistanud ka Nõukogude Venemaa. Saksa väed tegutsesid vägivaldselt, vedasid välja toiduaineid ja arreteerisid eesti rahvuslikke poliitikuid. Päästekomitee esimees Konstantin Päts saadeti vangilaagrisse. Eesti välisesindajad olid aga juba varem kodumaalt lahkunud, et otsida välisriikidelt  Eesti iseseisvuse tunnustamist. Jaan Tõnissoni juhtimisel läks korda, et  Eesti iseseisvust tunnistasid Inglise, Prantsuse ja Itaalia valitsus. Maalt välja pääseda püüdev J. Vilms hukati sakslaste poolt.

2. Jutusta, kuidas okupeerisid sakslased Eesti. Milline oli nende eesmärk?
3. Ühenda sobivad paarid omavahel.

okupatsioon
manifest
Päästekomitee
enamlane		 - Töölispartei liige, bolshevik, kommunist
- Maapäeva poolt moodustatud komitee hädaolukorras tegutsemiseks
- ühe riigi hõivamine teise riigi poolt
- valitsuse pidulik pöördumine elanikkonna poole

     Maapäeva valitud Eesti Ajutine Valitsus käis salaja (nn. põranda all) koos. Sellel ajal, kui peaminister Konstantin Päts oli saksa vangilaagris, juhtis Ajutise Valituse tööd Jaan Poska.
     Novembris 1918, pärast Saksamaa alistumist I maailmasõjas, hakkasid Saksa okupatsiooniväed Eestist tagasi tõmbuma. Siis alustas Eesti Ajutine Valitsus ametlikult tööd. Eesti iseseisvus oli lõpuks saanud teoks, kuid selle kaitsmiseks tuli haarata relvad.
     Taganevate sakslaste kannul tungisid Eestisse taas Vene enamlased, kes ei tunnustanud Eesti Vabariiki.
     Organiseeriti Eesti sõjavägi, mille moodustasid peamiselt Venemaalt koju tulnud eesti sõjamehed ja innukad vabatahtlikud koolipoisid. Kuigi sõjavägi oli alguses nõrga väljaõppega ja halvasti varustatud, tuli astuda sõtta Punaarmeega, et oma iseseisvust kaitsta.

4. Tõmba õigele väitele joon alla (ka mõlemad väited võivad õiged olla).

Enamlaste võim Eestis jäi lühikeseks, kuna - Saksa väed tungisid Eestisse
- Eesti väed osutasid tugevat vastupanu
24. veebruaril 1918. a. - kuulutati välja Eesti iseseisvus
- moodustati Eesti Ajutine Valitsus
Eesti iseseisvus kuulutati välja - enamlaste poolt
- Eesti Päästekomitee poolt
Saksamaa - kaotas I maailmasõja
- tunnustas Eesti iseseisvust
Eesti Ajutine Valitus - tegutses Saksa okupatsiooni ajal põranda all
- alustas ametlikult tööd pärast Saksa okupatsiooni lõppu