EESTI VABARIIK
MAJANDUS
Eesti Vabariigi algusaastatel viidi läbi maareform. Varem mõisatele kuulunud maa jagati talunikele. Täitus eesti talupoegade ammune unistus saada maad, olla taluperemees. Endistele mõisaomanikele maksti maa eest tasu.
Eestis hakati tootma põlevkivi. Suurendati toiduainete, paberi ja tselluloosi tootmist. Kuid iseseisvuse algusaastad olid Eestile rasked. Seni saadi vajalikku toorainet Venemaalt ja kaupu müüdi enamasti Venemaale. Eesti iseseisvumisega olid aga sidemed Venemaaga katkestatud. Valitsus asetas pearõhu põllumajanduse edendamisele. Asutati uusi meiereisid. Kasvas või ja peekoni väljavedu Suurbritanniasse ja Saksamaale.
Rahaühikutena hakkasid Eestis kehtima senise marga ja penni asemel kroon ja sent. 1930. aastal jõudis Eestisse ülemaaline majanduskriis. Välismaale viidava metsa- ja põllumajandussaaduste hinnad langesid. Talupidajad sattusid raskustesse. Paljud ettevõtted suleti. Suurenes tööpuudus.
1. Mis muutis majandusliku olukorra Eesti iseseisvuse algusaastatel keeruliseks?
...................................................................................................................................................
|
POLIITIKA 1920. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra: kodanike õigused ja kohustused ning riigiasutuste võimupiirid. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi pidi seadusi vastu võtma Riigikogu ja neid seadusi ellu viima valitsus. Valitsus koosnes ministritest ja valitsuse juhist riigivanemast. |
|
Eestis tegutsesid mitmed erakonnad (parteid) - poliitilised organisatsioonid, mis ühendasid ühesuguste vaadetega inimesi. Erakonnad võitlesid selle eest, et saada võimu juurde ja oma eesmärke ellu viia.
1. detsembri öösel 1924. aastal katsusid põrandaalused kommunistid haarata Eestis võimu vägivaldse riigipöörde abil. Riigipöörde juhiks määrati Jaan Anvelt. Ootamatu rünnakuga loodeti haarata tähtsamad valitsusasutused ja sideliinid. Kuid see riigipöördekatse suruti maha.
Selle mässukatse tagajärjel taastati uuesti Kaitseliit, mis pidi kindlustama korra. Kommunistlik partei keelustati. Kommunistide populaarsus Eestis langes.
Poliitiliste parteide paljusus näitas seda, et Riigikogus olid esindatud paljude inimeste huvid, aga samas raskendas see riigi juhtimist. Seaduste vastuvõtmine venis, sest erakonnad ei suutnud omavahel kokkulepeteni jõuda. Erakondade omavaheline pingeline poliitiline võitlus ja lõputud poliitilised vaidlused tingisid selle, et valitsused vahetusid pidevalt. Riigivanema kohustusi täitsid kõige sagedamini Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson.
2. Kuidas raskendas poliitiliste parteide paljusus riigi juhtimist?
...................................................................................................................................................