| Majanduskriis
1930-ndatel aastatel ja valitsuste ebapüsivus suurendasid rahvas rahulolematust. Tekkis
Vabadussõja veterane ühendav Vabadussõjalaste Liit. Rahva hulgas kutsuti neid vapsideks.
Peagi võeti vastu vabadussõjalaste (vapside) esitatud uus põhiseadus, mille
järgi presidendi võim oli väga tugev. Seejärel hakati tegema ettevalmistusi
presidendi valimiseks uue põhiseaduse järgi. K. Päts ja J. Laidoner tahtsid ära hoida vapside võimulepürgimist. Nad korraldasid 1934. aastal riigipöörde ning haarasid võimu enda kätte. Riigivanem K. Päts kuulutas välja kaitseseisukorra. Vabadussõjalaste organisatsioonid suleti ning paljud vapsid arreteeriti. Presidendivalimised lükati edasi. Poliitiliste erakondade tegevus lõpetati ning Riigikogu töö seisati. Ajakirjanduse sõnavabadus oli piiratud. Sellega algas nn. vaikiv olek. 3. Milles seisnes vaikiv ajastu ehk vaikiv olek? ……………………………………………………………………………………………… 1938. aastal võeti vastu jällegi uus põhiseadus, kuna vapside oma ei taganud küllaldaselt kodanike õigusi ja vabadusi. Riigipeaks oli nüüdsest president, kellel oli suured õigused. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. 4. Ühenda õiged paarid omavahel joonega.
5. Tõmba õigele väitele joon alla (ka mõlemad väited võivad õiged olla).
|