KULTUUR EESTI VABARIIGIS

     Eesti Vabariigi kultuurielu oli erakordselt intensiivne. Tung vaba emakeelse hariduse hankimiseks oli suur. Gümnaasiume oli palju, nende kõrval tegutsesid ka põllumajanduskoolid, merekoolid, politseikoolid, kodumajanduskoolid jt. Tartu Ülikool muudeti eestikeelseks kõrgkooliks.
     Lasteorganisatsioonidest tegutsesid aktiivselt skautide (poiste) ja gaidide (tüdrukute) rühmad, kes mängude, matkade ja muu tegevuse kaudu püüdsid kasvatada häid iseloomuomadusi ja töötahet.
     Eesti riigi loomisega muutus eesti keel riigikeeleks. See asjaolu soodustas ka eesti kirjanduse arenemist. Eesti kirjanduses ei olnud varem kunagi tegutsenud nii palju silmapaistvaid luuletajaid ja jutukirjanikke kui sel perioodil. Silmapaistvamaid teoseid ergutas riik mitmesuguste toetuste ja auhindadega.

Tuntuimaks kirjanikuks oli iseseisvusperioodil Anton Hansen Tammsaare. Ta avaldas romaani "Tõde ja õigus", milles kirjeldatakse talupojaelu möödunud sajandi lõpul.
Kirjanikuna juba ammu tuntuks saanud Friedebert Tuglas kirjutas teose "Väike Illimar", mis räägib ühe pisikese poisi ilusatest päevadest. Oskar Luts kirjutas "Kevadele" lisaks palju teisi lustakaid lugusid. Romaane ja novelle kirjutasid Mait Metsanurk, August Gailit, Karl Ristikivi, August Mälk jt. Näitekirjandust viljeles Hugo Raudsepp, lastekirjanikest oli tuntuim Jüri Parijõgi.

Eduard Viiralt (Wiiralt). Illustratsioon J. Jaiki "Võrumaa juttudele". >

Muusika alal jätkus endiselt laulu- ja mängukooride tegevus. Asutati juurde palju uusi koore. Muusikute arv suurenes. Väljapaistvateks heliloojateks olid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Heino Eller.

Tartus loodi kunstiühing "Pallas", mille eesmärgiks oli kunsti tutvustamine. Korraldati näitusi.

< Konrad Mägi. Norra maastik.

Tuntumateks maalikunsti meistriteks olid Ants Laikmaa, Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Graafika suurmeistriks arenes Eduard Viiralt, kes valdas kõiki tehnikaid.

Nikolai Triik. Lennuk. >