II MAAILMASÕDA. EESTI ISESEISVUSE LÕPP.
1922. aastal oli moodustatud endistest Vene impeeriumi riikidest ühine riik Nõukogude Liit, mille juhiks oli V. I. Lenin. Pärast Lenini surma tõusis Nõukogude Liidu etteotsa Jossif Stalin, Saksamaa juhiks samal ajal oli Adolf Hitler.
23. augustil 1939. aastal sõlmis Venemaa mittekallaletungi lepingu Hitleri Saksamaaga. Leping on saanud tuntuks Molotov-Ribbentropi pakti nime all (Molotov oli Nõukogude Liidu ning Ribbentrop Saksamaa välisminister). Lepinguga kaasnes salajane lisaprotokoll, mis on oluliselt mõjutanud kogu Euroopa ajalugu. Salajase protokolliga jaotati Ida-Euroopa Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Soome, Eesti, Läti ja Leedu hakkasid kuuluma Nõukogude Liidu mõjupiirkonda.
1. Milline oli Molotov-Ribbentropi paktiga kaasnenud salaprotokolli sisu?
...................................................................................................................................................
1. septembril 1939. aastal ründasid Saksa väed Poolat. Selle tulemusena kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja algas Teine maailmasõda.
| Nõukogude Liit vajas väljapääsu Läänemerele. Vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile kuulus Eesti Nõukogude Liidu mõjupiirkonda. Jõuga ähvardades sundis Nõukogude Liit Eestit alla kirjutama baaside lepingule, mille tulemusel pidi toodama Eestisse 25 tuhat Punaarmee sõdurit. |
|
Eesti valitsusele sai selgeks, et abi pole kusagilt loota ning tuli otsustada: kas alustada sõda või sõlmida leping. Eesti sõjaväes oli 15 tuhat meest, sellega ei oleks Eesti suutnud võidelda Nõukogude sõjaväega. Seetõttu oldi sunnitud alla kirjutama Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vastastikuse abistamise lepingule ehk baaside lepingule, kusjuures Nõukogude Liit kinnitas, et ei riiva mingil määral Eesti iseseisvust. President Päts leidis, et ettepaneku tagasilükkamine oleks tähendanud suurt ohtu eesti rahva olemasolule, kuid valitsuse ülesanne on eelkõige rahva ja riigi hoidmine.
2. Miks ei osutanud eestlased Nõukogude Liidule vastupanu?
...................................................................................................................................................
Hilissügisel puhkes Talvesõda Soome ja Venemaa vahel. Nõukogude Liit tahtis luua oma sõjaväebaase ka Soomes, kuid Soome suutis edukalt venelaste vastu sõdida.
1940. aasta suvel tugevnes Nõukogude Liidu surve veelgi. Nõukogude Liit koondas oma vägesid Eesti piirile, laevastikul lasi ristelda Eesti vetes ja saatis sõjalennukid Eesti linnade kohale. Nõukogude Liit tegutses salakavalate võtetega, mille eesmärgiks oli hävitada Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvus.
Nõukogude Liit esitas Eesti valitsusele ultimaatumi: tuleb moodustada uus valitsus ja lubada Eestisse rohkem Punaarmee väeosi. Eesti riik oli sõjaliselt nõrk, seetõttu ei saadud neid nõudmisi tagasi lükata. Eesti juhtkond võttis ultimaatumi vastu, sest pärast Nõukogude Liidu vägedele baaside andmist ei tulnud sõjaline vastupanu enam kõne alla. Jaan Tõnisson püüdis Pätsi veenda, et tuleks osutada kasvõi sümboolset vastupanu ja näidata maailmale, et Eesti okupeeritakse sõjalise ülemvõimuga. Kuid president Päts ei julgenud sellele teele minna, kartes suuri verevalamisi.