3. Väited puudutavad baaside lepingu sõlmimist Eesti ja Nõukogude Liidu vahel.
    Millised neist on õiged? Tõmba joon alla!

Eesti andis Nõukogude Liidule õiguse omada sõjaväebaase Eesti territooriumil.
Punaarmee tõi Eestisse 25 000 sõdurit.
Eesti osutas Nõukogude Liidule sõjalist vastupanu.
Nõukogude Liit lubas Eesti sisemise korra puutumatust.
Nõukogude Liidu tegelikuks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse hävitamine.
Eesti ja Nõukogude Liidu sõjalised jõud olid võrdsed.

    17. juunil 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti. President Päts sunnitud ametisse nimetama uue valitsuse, mille peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus. Eesti Vabariik ei olnud enam tegelikult iseseisev riik.     

     Kommunistlik Partei võis jälle ametlikult tegutseda. Valiti uus parlament, kuid ei peetud kinni senistest valimisseadustest, ebasobivad kandidaadid kõrvaldati nimekirjadest. Uus parlament kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 21. juulil 1940. aastal. Augustikuus võeti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Ametlikuks nimetuseks sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendatult ENSV.

    Suuremate talude maad võeti vähemaks ja jagati senistele maatameestele. Osa veoloomi ja masinaid võeti talunikelt ära. Tööstus, pangad ja maa läksid riigi omandisse, selle eest ei antud senistele omanikele mingit tasu. Hakkas kehtima Nõukogude Liidu rahaühik – rubla. Kogu ühiskonda ja majandust kontrolliti Moskvast.

     Eesti senised tähtsamad riigimehed vahistati ning saadeti Venemaale.
     Juulis 1940 arreteeriti Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Tuhanded inimesed arreteeriti (tavaliselt öösiti ja arreteerimise põhjust teatamata) ning jäid jäljetut kadunuks. Tihtilugu kadus inimesi otse tänavailt või kohvikutest. Arreteerimisi viis läbi Nõukogude Liidu julgeolekupolitsei NKVD.


Vaade vangidelinnale Norilskile Siberis
Lembit Kadalipu foto okupatsioonimuuseumist.


Saaremaal Pihtla vallas asunud suurtalu
palgalised töötajad koos pererahvaga 08.07.1937.
Peremees arreteeriti § 58-13 alusel, suri Sverdlovski oblastis Sevurallagis 1943, perenaine koos 5 lapsega (3-11 aastased) küüditati 1941. aastal Kirovi oblastisse metsatöödele. Saare talu erakogust.
Foto okupatsioonimuuseumist.

      Esimene suur massiküüditamine leidis aset ööl vastu 14. juunit aastal 1941. Saadi kätte umbes 10 000 inimest, kes saadeti Siberisse või vangilaagrisse, ilma igasuguse seadusliku aluseta. Ukse ette ilmus veoauto, perekonnale anti umbes tund aega asjade pakkimiseks. Ohvrid viidi raudteejaama, inimesed aeti tihedasti kauba- või loomavagunitesse. Vagunid seisid mitu päeva jaamades, ilma et inimestele süüa või juuagi oleks antud. Isad saadeti sageli vangilaagritesse. Naised ja lapsed läksid asumisele kaugele Siberisse. Ebainimlike tingimuste tõttu suri osa küüditatuist juba teel sihtkohta. Osa ellujäänud naistest ja lastest pääses 15 aastat hiljem kodumaale tagasi.

4. Jutusta, kuidas toimus küüditamine.