| 1944. aastal oli
Eesti uuesti Nõukogude Liidu okupatsiooni alla langemise ohus. Hulgaliselt eestlasi
liitus Saksa vägedega, et võidelda Punaarmee vastu. Kuigi sakslaste poolt antud varustus oli vilets, panid Eesti väeosad (nende hulgas Eesti Leegion) Punaarmee rünnakutele tublisti vastu. Nõukogude Liidu lennukid sooritasid ägedaid pommirünnakuid Eesti linnadele. Eriti rängalt said kannatada Tallinn ja Narva linn. Augustis murdsid Nõukogude Liidu väed läbi Saksa rindest ja tungisid kagu suunast Eesti territooriumile. Nõukogude vägedega oli liidetud Eesti Laskurkorpus, mis koosnes 1941. aastal sundmobiliseeritud eesti meestest – tekkis olukord, kus eestlased olid sunnitud võitlema eestlaste vastu. Eesti eest tulid võitlema ka soomepoisid. Eesti poliitikud tegid katse taastada Eesti iseseisvus. 1944. aasta septembris kuulutati Tallinnas uuesti välja Eesti Vabariik ja moodustati Vabariigi Valitsus Otto Tiefi juhtimisel. Pika Hermanni torni heisati Saksa lipu asemel sini-must-valge. Kuid ei taganevad sakslased ega ründavad Nõukogude Liidu väed ei tunnustanud uut valitsust. Saksa väed hakkasid taganema. Vähesed Eesti üksused ei
suutnud Punaarmeele vastu panna, kuna ründajate osakaal oli liiga suur. Punaarmee jõudis
Tallinna 22. septembril ja novembriks oli kogu maa Nõukogude Liidu kontrolli all. 4. Lahenda ristsõna. Igasse ruutu kirjuta üks silp. AR BI DUS EES EES GER GI HÄ JON KOON KOR KU KUR LAS LEE LI LAA ME MEE MET MO MÄED NA NAD NI O ON OON OON PA PAT POI PU PUS SA SAT SI SI SI SID SOO TAL TI TI TUS VEN VI
|