| 1964. aastal tuli
võimule Leonid Breznev. Kontroll inimeste tegevuse üle hakkas jällegi tugevnema.
Olukord riigis halvenes, kuid rahvale püüti sisendada muljet heast elust, et Nõukogude
Liidus läheb kõik aina paremaks. Seepärast taheti hoida rahvast teadmatuses, mis toimub
mujal maailmas. Kommunistlik Partei kontrollis kõiki ajalehti, raamatuid, et miski ei
kahjustaks Nõukogude Liidu mainet. Välismaa filme ei lubatud näidata. Piirati ja
valvati suhtlemist välismaailmaga. Välismaale võisid sõita
ainult vähesed ja neidki kontrolliti pidevalt. Nõukogude Liit jäi oma arengus lääneriikidest järjest maha. Kauplustes ei jätkunud enam toiduaineid. Et midagi saada, tuli seista pikkades järjekordades. Paljudest kaupadest, mida lääneriikide inimesed iga päev osta said, võisid siinsed inimesed ainult unistada. Suvilad, sõiduautod, saunad, välismaasõidud olid luksus, mida said endale lubada vaid vähesed, tavaliselt pidid selleks olema head sidemed ja koostöö võimuaparaadiga. Tegutsesid mitmed kommunistlikud lasteorganisatsioonid. Esimese klassi lapsed pidid astuma oktoobrilasteks. 10-15-aastased lapsed kuulusid pioneeriorganisatsiooni, pärast seda sai astuda kommunistlikuks nooreks. Pioneerid kandsid punast kolmnurkset kaelarätti, selle kandmine koolivormi juures oli kohustuslik. Pioneerid organiseerisid oktoobrilastele mitmesuguseid üritusi. Koolides toimus pioneerimaleva koondusi, rivivõistlusi, maastikumänge ja muid üritusi. Suviti oli lastel võimalus puhata pioneerilaagrites. Suurim Nõukogude Liidus oli pioneerilaager Artek Krimmis, kuhu pääsesid Nõukogude Liidu parimad pioneerid, peale nende oli seal ka välismaa lapsi. 3. Millistesse laste- ja noorteorganisatsioonidesse kuulusid õpilased Nõukogude Liidu perioodil? ……………………………………………………………………………………………………… Pärast stalinistliku perioodi lõppu olid kõigil kultuurialadel kerkinud esile uued andekad loomeinimesed. Muusikas paistsid silma Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arne Oit, Uno Naissoo, Gustav Ernesaks jt. Kirjanduses said tuntuks Hando Runnel, Viivi Luik, Paul-Erik Rummo, Jaan Kaplinski jt. Mitmed kultuuritegelased põgenesid välismaale, kus oli rohkem võimalusi loominguliselt areneda. Näiteks Arvo Pärt ja Neeme Järvi on saanud maailmakuulsaks. Välismaal elavad eestlased (pagulased) püüdsid teistes riikides eesti keele oskust alal hoida. Pagulaste kultuuriline tegevus oli vilgas. Pidevalt anti välja raamatuid, ajalehti. Eesti pagulased korraldasid ja korraldavad seniajani Eesti päevi (ESTO), mille eesmärk on ergutada üle maailma laialipaisatud eestlasi rahvuslikule tegevusele. Endiselt toimusid Eesti üldlaulupeod. Kuigi kavas oli palju venekeelseid laule ja enamus eesti rahvalikke laule oli keelatud, aitasid laulupeod säilitada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust. 4. Nimeta eesti kultuuritegelasi Nõukogude perioodil. Kirjuta juurde, millega keegi neist tuntuks sai. ………………………….. - ……………………………………………… ………………………….. - ……………………………………………… ………………………….. - ……………………………………………… ………………………….. - ……………………………………………… ………………………….. - ……………………………………………… ………………………….. - ……………………………………………… |