TAASISESEISVUMINE. EESTI VABARIIK.
1988. aasta oli Eestile uus ärkamisaeg sooviti, et Eesti saaks jälle iseseisvaks riigiks.
Aastatel 1988-1991 tekkisid poliitilised erakonnad, leidsid aset vabad valimised, ajakirjanduses võis vabalt igasugustel teemadel kirjutada. Ühiskond muutus palju avatumaks. Nõukogude Liit hakkas oma mõjuvõimu kaotama.
1988. aastal asutati poliitiline liikumine Rahvarinne. Korduvalt toimusid suured meeleavaldused. Nõuti eesti keele seadmist riigikeeleks ja kritiseeriti venestuspoliitikat.
Hakati üha julgemalt rääkima, et Eesti liitmine Nõukogude Liiduga 1940. aastal ei olnud õiguspärane ning taotleti Eesti iseseisvuse taastamist. Sini-must-valged lipud olid nõukogude perioodil rangelt keelatud, kuid Muinsuskaitse Seltsi päevadel Tartus 1988. aastal olid rahvusvärvid taas üle pikkade aastate väljas.
Sel perioodil kirjutati ka palju uusi isamaalisi laule nagu "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Ärkamise aeg", "Ei ole üksi ükski maa" jne. 1988. aasta suvel kogunes Tallinna lauluväljakule öösiti tuhandeid inimesi, kes laulsid uusi ja vanu isamaalisi laule ning kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks.
|
|
23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, organiseeriti rahumeelne protestiaktsioon Balti kett. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. |
1989. aasta 24. veebruaril tähistati avalikult Eesti iseseisvuspäeva, kui koos päikesega tõusis sini-must-valge lipp Pika Hermanni torni.
1990. aastal võeti ametlikult kasutusele nimetus Eesti Vabariik. Eraldumine Nõukogude Liidust toimus sammhaaval, sest Nõukogude Liit püüdis Balti riikide iseseisvustaotlusi jõuga maha suruda. 20. augustil 1991. aastal kuulutas Eesti senine kõrgem riigivõimuorgan Ülemnõukogu Eesti taas iseseisvaks riigiks. Loodi oma kaitsejõud ja politsei. 20. juunil 1992. võeti käibele senise Vene rubla asemel Eesti kroon. 1994. aastal lahkusid siit viimased Vene sõjaväelased.
1. Milliseid isikuid eesti ajaloost on kujutatud Eesti rahatähtedel ja millega on nad tuntuks saanud?
500-kroonine: .................................................................................
100-kroonine: .................................................................................
50-kroonine: ....................................................................................
25-kroonine: ....................................................................................
10-kroonine: ....................................................................................
5-kroonine: .......................................................................................