See oleks võinud minu arustki raamatu kõige ilusam pilt olla, kui tüdruk ei oleks istunud kanderaami ääre peal. See rikkus pildi ära ja ei meeldinud mulle põrmugi. Murdsin pead selle üle, miks on säng metsa viidud. Sõna "kanderaam" jutu sees ei öelnud mulle midagi ega lahendanud pildi mõistatust. Olin valgesse peapatja tüdruku kõrval keemilise pliiatsi abil mitu vintpüssikuuli lasknud tungida ja tüdruku kahara kleidisaba alla pliiatsit enne suus niisutades kaks jämedat sinist L-tähe kujulist jalga joonistanud. Nõnda maksin ma kätte asja eest, millest ma aru ei saanud.
     Ütlesin lõpuks rahulolevalt: "Nüid on pildid ära vaadatud. Nüid ma loen isi sulle ette."
     Kahmasin vanaema käest "Pilliroo saare" ja pistsin korvi tagasi, korvipõhjast tõmbasin aga võidukalt välja raamatu "Emakeele lugemik IV klassile", millega suur Teiste-Maire enam midagi ei teinud ja mis nüüd minu oma oli.
     Lõin raamatu uhkusega lahti ja püüdsin endast mõtelda, nagu pidid mõtlema nähtamatud andunud pealtvaatajad, kes mu elu ja tegevust minu arust kogu aeg jälgisid: "Näe, kui veike isi, aga kui tähtsad raamatud juba loeb!" Nendesamade nähtamatute pealtvaatajate jaoks lõin mõnikord laua peale lahti dr. phil. nat. J. Pordi käsiraamatu "Koduaed" ja neelasin selle varju salamahti värsse:

"Lähen hiiri püüdma aita",
poegadele rääkis Kiis.
"Paha koer on hoovis Laika,
tibu oma kuuti viis."

1. Missugused Sulle kunagi ette loetud raamatud meenuvad esimesena? Miks?

2. Jutusta klassikaaslastele, millal ja kuidas õppisid lugema.

3. Missuguste raamatute illustratsioonid on jäänud sulle eredamalt meelde? Miks?

4. Joonista pilt mõnele lemmikraamatule. Räägi sellest ka teistele.

 

 

 

.