| PRAKTILINE TÖÖ MULLAST | |
| MULLA KOOSTIS | |
| Töövahendid: luup, valge paber, lusikas, klaas, katseklaas, piirituslamp, statiiv, kolm lusikatäit mulda. | |
| 1. MULLA
TAHKE OSA. Võta valge paberileht ja pane sinna peale lusikatäis mulda. Vaata mulda luubiga. Kirjuta ja joonista, mida sa näed. Järelda nähtu põhjal, millest koosneb mulla tahke osa. |
2. MULLA
VEDEL OSA. Pane katseklaasi lusikatäis mulda. Kuumuta katseklaasi piirituslambi leegis. Mida sa näed? Millest sa saad järeldada, et muld sisaldab vett? |
| 3. MULLA
GAASILINE OSA. Pane klaasi vett. Võta lusikatäis mulda ja pane lusikas koos mullaga kiiresti vette. Mida sa näed? Millest saad järeldada, et mullas on õhku?
|
|
| LIIV JA SAVI MULLAS | |
| Töövahendid: niiske liiv, kuiv liiv, niiske savi, luup, valge paber. | |
| 1.
LIIV. Pane valgele paberilehele kuiva liiva. Vaata liiva luubiga. Kirjuta ja joonista, mida sa näed. Võta niisket liiva. Veereta sellest kuulike. Kas saad liivakuulikest voolida? Kirjuta ja joonista tehtut. |
2.
SAVI. Võta tükk savi, suru see õhukeseks kihiks valgele paberile. Vaata savikihti luubiga. Kirjuta ja joonista, mida sa näed. Võta niisket savi ja vooli sellest nöör. Painuta nöör rõngaks. Kas rõngas pragunes? Kirjuta ja joonista nähtut. |
| Tee järeldusi liiva- ja saviosakeste erinevuste ja sarnasuste ning
nende suuruse kohta.
|
|
| MULLA TIHEDUS JA POORSUS | |
| Töövahendid: muld, mõõteklaas, joonlaud. | |
| Pane mõõteklaasi kohevalt 100 ml mulda. Suru muld tihedaks massiks kokku.
Mõõda joonlauaga, kui palju alanes mulla tase mõõteklaasis. Kalla tihedaks pressitud
mulla peale sama palju vett, kui enne oli mulda. Mida sa näed? Tee katsest järeldusi. Kuidas muutusid pärast kokkususrumist mulla tihedus ja poorsus? Kuhu läks mulla peale kallatud vesi? Kuidas muutus mulla tase mõõteklaasis pärast vee pealekallamist? Miks? |
|