On aga olemas ka päris häid kasse, kes väga vähe varastavad, hoolega oma ametit peavad, hiiri kinni püüavad.
     Kassil on muidugi ka küllalt vastaseid, kõige suurem neist on koer. Sellepärast aetakse, kui kass kurja on teinud, koer talle pääle. Kui nad kauemat aega üheskoos on elanud, siis saavad nad üksteisega päris hästi läbi, nii et neid võib sõpradeks nimetada, magavad kõrvuti ja kass käib koera alt läbi, saba püsti. Aga loomu poolest on nad vihamehed. Mõni ehk ei juhtu teadma, kuidas see vahekord neil vanasti rikki läks ja sellepärast ma jutustan  koera ja kassi vihavaenu algusest, nii nagu mulle lapsepõlves jutustati.
     Koer ei olnud oma eluga rahul, läinud loomade kuninga juure paremat elujärge nõutama. Saanud siis ka kirjaliku loa villakorvis magada, päeviti ametis käia ja söögiks lubatud liha, saia ning piima. Koju jõudes olnud endal palju tegemist ja andnud lubakirja kassi kätte hoida. Kassil tulnud jahihimu pääle, läinud kodust ära ja peitnud kirja tare pääle katuse paaride vahele, et kogemata peremehe näppu ei puutuks. Hiir leidnud juhtumisi kuningliku käsukirja üles ja närinud rumalast pääst katki. Sest ajast saadik ei salli koer kassi ja kass ei armasta hiirt. Niipea, kui üksteist näevad, kohe kallale.
     Ega ei ole loota, et nad kunagi ära lepivad. Kass igatahes ei anna järele.

1. Võrdle kassi koera või mõne teise koduloomaga. Kes ja miks on Sinu lemmikloom?

2. Mis koduloomade kohta käivad järgmised mõistatused? Lisa ise 2 mõistatust ja esita need klassikaaslastele.

* Päeval karjas, öösel orjas. ..........................
* Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. ..........................
* Valge ait, punased postid. ..........................
* Pisike mees, hall vatt seljas, teeb paha kui vanapagan. ..........................
* Kaks pead, kaks kätt, kuus jalga, kümme varvast. ..........................
* Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. ..........................
* Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel. ..........................
* Mees künnab, ei ole atra ega hobust. ..........................
* Tüügas ülespidi, latv alaspidi. ..........................
* Sööda kui venda, seo kui varast. ..........................
* Kuum kivi aida ääre all. ..........................
* Pere sööb, laud laulab. ..........................
* Mees läheb lakka, teivas õlal. ..........................
* Siidikera, niidikera, aganakott ja tuurispuu. ..........................
...................................................... ..........................
...................................................... ..........................