VESI MULLAS

     Vett satub mulda peamiselt sademetest, pinna- ja põhjaveest.
     Ka täiesti kuivas mullas on alati vett. Vesi on siis üliõhukese kilena liiva- ja saviosakete ümber ja huumuse sees.
     Nii tihedalt mullaga seotud vett taimed kasutada ei saa. Taimed saavad kasutada ainult mullas vabalt liikuvat vett.
     Väga kuivale mullale sadanud vihmavesi ei imbu kohe maasse, vaid jääb loikudena pinnale. Vee imbumist takistab mullapoorides olev õhk. Pikema aja möödudes imbub vesi siiski maasse.

sk1.jpg (50454 bytes)
    
     Mööda suuri poore nõrgub vesi mullas raskusjõu mõjul sügavamale. Kui vesi jõuab kivimikihile, mis vett läbi ei lase, koguneb ta sinna. Nii moodustub PÕHJAVESI.


MULLAKAPILLAARID
     Mullakapillaarid on väikesed ja ülipeenikesed poorid.
     Nad asuvad mullaosakeste vahel või mullasõmerate sees.
     Kapillaarides olev vesi on kapillaarvesi.

     Kapillaarvesi võib mullas liikuda mistahes suunas.

muld16.jpg (17694 bytes)
     Kapillaarides olev vesi võib liikuda mulla pinnalt allapoole või tõusta põhjaveest ülespoole. Ta võib liikuda ühest sõmerast teise või niiskest mullast kuivemasse.
     Peeneteralistes muldades võib kapillaarveetõus põhjaveest olla 3-4 meetrit. Põhjavee peal asub mullakiht, kus toimub pidev kapillaarveetõus.

     Kapillaarid võivad kujuneda ka väikesteks veehoidlateks. Suurtes poorides on õhk, mis takistab vee liikumist ühest sõmerast teise. Sellepärast aurub vesi sõmeralisest mullast aeglasemalt. Sõmerate sees olevad kapillaarid hoiavad vett kinni.
sk3.jpg (97771 bytes)
Kus vesi mullas asub? Kust taimed vett saavd? Mis on põhjavesi? Kust tuleb meie joogivesi? Kirjelda, kuidas vesi mullakapillaarides liigub.