| KUIDAS TEKIB MULD |
| Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. |
| Muld
hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja
mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad
karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja
inimtegevus. Mulla teke on väga pikk ja pidev protsess. Kui see on kord alanud, kulgeb ta lakkamatult edasi. Mulla tekkimiseks võib kuluda sadu või tuhandeid aastaid. Mulla hävitada suudab inimene aga mõne aastaga. Sellepärast peab mulda hoidma. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Muld võib
tekkida igasugusel kivimil või selle murendil. Õhutemperatuuride kõikumise ja sademete
tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osadeks. |
![]() |
Esimesed
organismid, kes kivimi või selle murendi pinnale elama asuvad, on samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud. Nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust. Samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. |
Bakterid ja seened hakkavad
surnud samblikke lagundama . |
|
KÕRGEMATE TAIMEDE kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. MIKROORGANISMIDE ja SELGROOTUTE LOOMADE elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. |
|
Kirjelda mulla tekkimist pinnal, mis on äsja mere alt vabanenud. Igal mullatekke etapil nimeta taime- või loomaliike, kes sel ajal mulla tekkele kaasa aitavad. |
|