| BAKTERID | |
| Bakterid
lagundavad taime- ja loomajäänuseid, et saaks tekkida huumus. Bakterid eritavad mulda aineid, mis muudavad huumuse taimedele kättesaadavateks sooladeks. Oma elutegevuse käigus eritavad bakterid süsihappegaasi. See tõuseb mullapooride kaudu maapinnale. Bakterid võivad mullas ka liikuda. Tavaliselt kogunevad nad taimejuurte lähedusse. |
|
|
Mügarbakterid elavad liblikõieliste taimede juurtel asuvates mügarikes. Nad
muudavad mullaosakeste vahel oleva õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Vastutasuks
saavad nad taimedelt oma eluks vajalikke aineid. Selline vastastikku kasulik koostöö on SÜMBIOOS. |
|
VIHMAUSS |
|
|
Vihmaussid segavad ja kobestavad mulda. Taimede juured,
vesi ja õhk pääsevad siis sügavamale. Vihmaussi väljaheited muudavad mulla
sõmeramaks. Vihmaussid toovad mineraalainete poolest rikast mulda sügavamalt ülespoole. Nii muutub see taimedele kättesaadavaks. Vihmaussid aitavad kaasa huumuse tekkimisele. Nad toovad maapinnalt oma urgudesse poolkõdunenud taimeosi ja toituvad nendest. Läbiseeditud ja käikudesse jäetud lehepudi peenestavad ja lagundavad edasi väiksemad mullaorganismid. Bakterite ja seente abil muutub see lõpuks huumuseks. |
|
![]() |
![]() |
MUTT |
|
|
Mutt on eluks mullas hästi kohastunud. Mutil on väike jässakas keha ja lühike kael. Silmad on kaetud nahakurruga, nii et ta suudab eristada vaid valgust pimedusest. Ka kõrvaavad ja suu on kaetud nahakurruga, et neisse mulda ei satuks. Esikäpad on labidakujulised, pikkade küünistega ja väljapoole pööratud. Selliste käppadega on hea mulda kaevata. Tagakäppadega lükkab mutt lahtikaevatud mulla seljataha ja kehaga pressib käigu seinad siledaks. Urge ja käike kaevates tõukab ta lahtikraabitud mulla lõpuks maa peale. Nii tekivad mutimullahunnikud. Mutt tegutseb aasta läbi. Enamuse ajast veedab ta toitu otsides. Ta sööb kõiki, kellest jõud üle käib. |
|
Loetle elusolendeid, kes elavad mullas. Kuidas on nende tegevus mullale ja taimedele kasulik? Milliseid mullaloomi sina näinud oled? Kirjelda nende välimust ja tegevust. |
|