Taimed saavad mullast vett ja vees lahustunud mineraalaineid.
Aktiivne elutegevus algab mullas kevadel pärast lume ja jää sulamist. Esimestena hakkavad mullas arenema seened, siis bakteri ja viimaks idanema seemned.
Seemned vajavad idanemiseks õhku, vett ja sobivat õhutemperatuuri.
Idanenud seemnest ilmuvad esmalt välja juured. Juurtega võtab taim mullast vett ja lahustunud toitesooli. Juured hoiavad taime mullas kinni.
Igal taimeliigil on mulla omaduste suhtes erinevad nõudmised.
Erinevate taimeliikide seemned vajavad idanemiseks erinevat temperatuuri. Näiteks porgandiseemneid võib külvata jahedase mulda, kurgiseemneid aga vähemalt 10 C-ni soojenenud mulda.
Mulla niiskus.
Ka mulla niiskuse suhtes on taimeliikide nõudmised erinevad. Mulla niiskusesisaldust saab reguleerida kastmise ja vihmutamisega. Tihe ja kinni tallatud muld kuivab kiiremini kui kobe muld. Liiga kohevast mullast vajub jälle vesi kiiresti läbi.
Mulla happesus.
Taimed kasvavad kõige paremini nõrgalt happelisel või neutraalsel mullal. Liigse happelisuse kõrvaldamiseks külvatakse põldudele lupja või tuhka.
Mulla viljakus.
Viljakus on mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga. See võime sõltub mulla koostisest. Viljakas mullas kasvavad taimed paremini.
Erinevates paikades on mulla viljakus erinev. Vastavalt sellele kasvavad erinevate koostistega muldadel ka erinevad taimed.
Sõltuvalt mulla koostisest kujuneb välja sellel mullal kasvavate TAIMEDE KOOSLUS.
Uuri välja, milliseid taimekooslusi on sinu kodukoha ümbruses.
Kirjelda muldi, millel nad kasvavad.
Uuri välja, milliseid mullatingimusi vajavad sinu või sinu tuttavate aias kasvavad
kultuurtaimed.