Inimene oskab erinevate maaharimisvõtetega tõsta mulla viljakust ja suurendada saaki.
MAAPARANDUS
Maaparandusega alustatakse enne
põllu rajamist. Enamik meie põllumaadest asub liigniiskel pinnasel. Liigniiskes mullas
kultuurtaimed ei kasva. Sellepärast peab maad enne põllu rajamist kuivendama.
Selleks kaevatakse kuivenduskraavid ja pannakse maa alla torustik, mida mööda liigne
vesi saab ära voolata.
Oluline on aga see, et põlluks ei muudetaks niiskeid
alasid - soid ja rabasid, mis looduses täidavad omalaadse puhvri osa, kogudes endasse
liigvett ja vältides suuri üleujutusi ning mullapinna erosiooni.
Taimed kasvavad hästi parajalt niiskes, parajalt soojas ja kobestatud mullas. Selleks, et muld oleks kohevam, seda kultiveeritakse, äestatakse ja randaalitakse. Muld muutub õhurikkamaks ja hoiab paremini niiskust.
Meie põllumaad on kivised. Kündmisega mulla pinnale tulnud kivid korjatakse ära käsitsi või masinatega. Kaasajal tehakse põllutöid enamasti masinatega.
Kündmine hävitab umbrohud ja õhutab mulda. Põldu küntakse kevadel ja sügisel.
Vagudesse külvatakse seeme või pannakse mugulad.
Muldamist tehakse taimede kasvamise ajal. Muld kuhjatakse taimejuurtele ja taimevarre alumisele osale. See soodustab lisajuurte teket, hävitab umbrohtu ja õhutab mulda.
Vastavalt vajadusele põlde kastetakse, vihmutatakse, väetatakse ja tehakse umbrohutõrjet.
Maaharimise tuleb jälgida, et vihma- ja lumesulamisvesi mulda minema ei uhuks.
Kujuta ette, et oled põllumees. Soovid ühel aastal kasvatada rukist, teisel kartulit ja kolmandal rajada maasikaistanduse. Tahad saada head saaki. Põldu sul veel ei ole, kuid on maa, kuhu saaks põllu rajada. Sinu maa on niiske võsastik. Kirjelda oma tegevust alates põllumaa rajamisest kuni esimese maasikasaagi korjamiseni. Ära unusta, et enne maasikaid kasvatasid sa ka kartulit ja rukist. Põhjenda, miks sa mingit tööd teed ja miks just sellisel ajal.