Õitsevad taimed, hakkavad valmima viljad. Vees kooruvad marjateradest kalamaimud ja konnakullesed.
Lindudel ja loomadel on pojad. Toimub nende kasvatamine ja õpetamine.
Veepinna kohal tiirlevad putukad, kes on toiduks lindudele, kaladele ja konnadele.
Rändlinnud lendavad lõunasse. Loomad koguvad talvevarusid.
Taimed närtsivad. Nende seemned kanduvad laiali, et järgmisel kevadel jälle tärgata. Veetaimede veepealsed osad hävivad, alles jäävad veekogu põhjas olevad juured. Suvel vees hõljunud vetikad vajuvad veekogu põhja.
Konnad ronivad põhjamudasse talvituma. Seda teevad ka angerjas, linask ja säga, kes magavad talveund. Teised kalad kogunevad veekogu põhjakihtidesse ja püsivad liikumatult seal.
Ainukesena liigub ringi luts, kelle kudemisaeg on talvel.
Tasapisi hakkab veekogu pinnalt jahtuma.
TALV
Enamus veekogusid kattub jää ja lumega. Valgust satub vette vähem ja hapnikku juurde ei tule, selle hulk hoopis väheneb pidevalt.
Taimedel ja loomadel on puhkeaeg.
Inimesed saavad kalu ja teisi veeloomi aidata, kui nad raiuvad jäässe auke, kust hapnik saab vette neelduda. Kalad tulevad siis nende aukude juurde õhku ahmima. Kõige lihtsam on veekogude jäält lumi ära lükata, siis paistab veekogusse päike ja rohelised taimed hakkavad uuesti hapnikku tootma.
Vali endale üks veetaim, veelind, kahepaikne ja kala. Kirjelda nende elu neljal aastaajal. Kirjelda mõne veekoguga seotud putuka elu läbi aastaaegade.