VESI JÕES

      Jõgi on maismaaveekogu. Jõgi voolab jõesängis.

     Vesi voolab jõesängis maapinna kallaku suunas, kõrgemalt alalt madalamale.
     Jõgi saab alguse kõrgemast kohast ja suubub järve või merre. Kogu oma teekonna lähtmest suudmeni voolab vesi allapoole.
     Laugel maapinnal langeb jõesäng vähe ja vesi voolab aeglaselt.
     Seal, kus jõesäng langeb rohkem, voolab vesi kiiremini. 		jogi.jpg (20289 bytes)

     Vesi tuleb jõgedesse vihmast, lumesulamisveest ja põhjaveest.
Vihmasajud ja lumesulamisveed tõstavad veetaset. Põhjavett imbub jõgedesse kogu aasta jooksul.

     SUURVESI on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.      MADALVESI  on jões siis, kui veetase on pikemat aega tavalisest madalam.
EESTI JÕED
     Eesti jõgedes kõigub veetase
aastas 2-4 meetrit.
     Meil on kaks veetaseme tõusu
ja kaks langust.

     Enamuse oma veest saavad jõed kevadisest  jääminekust ja lume sulamisest. See põhjustab KEVADISE SUURVEE.
     Mida rohkem on lund ja mida kiiremini see sulab, seda kõrgem on veetase ja suuremad üleujutused.
     Kevadisele suurveele järgneb SUVINE MADALVESI.
     Suvel on veetase madal sellepärast, et soojade ilmadega on sademete hulk ja aurumine tasakaalus.
     Sügisesed vihmad toovad kaasa SÜGISESE SUURVEE. See on tavaliselt kevadisest suurveest  väiksem.
     Kõige veevaesemad on meie jõed talvel. Siis tuleb vett juurde ainult põhjaveest.
     See veeseis on TALVINE MADALVESI.
     Eestis on üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. 100 km pikkusi jõgesid on kümme.

     PÕHJA-EESTI suurimad jõed on Keila, Pirita, Jägala ja Narva jõgi. 
     Kõik nad voolavad Soome lahte.
     Põhja-Eesti jõed on kitsad, neil on vähe lisajõgesid ja nad moodustavad kõrgel paekaldal jugasid.

     LÕUNA-EESTI suurimad jõed on Võhandu jõgi, Emajõgi koos Pedja ja Põltsamaa jõega ja Piusa jõgi. 
     Need jõed algavad kõrgustikelt ja voolavad Peipsi järve.
     Emajõgi ühendab Võrtsjärve Peipsiga.

     LÄÄNE-EESTI suurimad jõed on Kasari, Pärnu ja Navesti jõgi.
     Nad voolavad tasasel ja soostunud alal ja tekitavad kevadeti suuri üleujutusi. Lääne-Eesti jõed suubuvad merre.

Kirjelda, milline veekogu on jõgi. Kes elavad jõe kallastel? Kuidas on inimesed jõgedega seotud?
Leia Eesti kaardilt meie suurimad jõed ja oma kodukohale lähim jõgi.
Märgi need kaardile.