Ääreni öö on
täna täis kuud.
Maast otse taeva
voolavad puud.

Petlikku valgust
hingavad maad,
tee kaotad enne
kui arugi saad.

Võõras on äkki
ees iga paik,
klirinal jalgu
jääb kuupaistelaik.

Silmis taeva värv,
udust koorub järv,

Veel ei ärka voog,
magab pilliroog.

Vaid üks valev lind
üle vete lendas,

hetkeks järvepind
peab ta kuju endas.

Kõrge on vetepiir
kummudes vastu taevast.
Suitsu valendav viir
lahkuvast laevast.

Ärevalt jälgib silm
valgete tiibade veiklust.
Kusagil lubab maailm
tuhande seiklust.

Hullutavad on veed,
kutsub kauguste janu...
Ometi toovad kõik teed
iseenese manu.