1. Asukoha määramine.
Märgi üles valla või asula nimi, kus sa kaevamist teostad. Pane kirja ka mõni lähedalasuv suurem objekt (talu, tee, bussipeatus vms). ............................................................................................................................................   ............................................................................................................................................ 

2. Lähiümbruse kirjeldus.

    A. Pinnamood. Märgi üles, kas pinnamood on tasane või künklik, kas läheduses on voored või oosid, kas kaeve asub künka otsas, nõlval või jalamil, oru veerel või põhjas, jõe või järve ääres jne. ..............................................................................................................................................    ..............................................................................................................................................    ..............................................................................................................................................    .............................................................................................................................................

     B. Maapind. Märgi üles, kas maapinnal on või ei ole suuri kive, rändrahne, veeriseid, rähka.
...............................................................................................................................................    ..............................................................................................................................................

    C. Taimkate. Märgi üles, kas on tegemist metsaga, niiduga, heinamaaga, põlluga, sooga vms. Kirjuta, mis liiki puid, põõsaid, puhmaid, rohttaimi, samblaid ja samblikke seal kasvab. Kui võimalik, märgi ka metsatüüp. Kui on tegemist inimese  haritava maaga, märgi üles kultuurid, mis seal parasjagu kasvavad. Märgi üles ka umbrohud. .............................................................................................................................................   .............................................................................................................................................. ...............................................................................................................................................    ...............................................................................................................................................   ..............................................................................................................................................   ..............................................................................................................................................

D. Niiskusreziim. Märgi üles, kas kaeve ümbrus on parajalt niiske, kuiv, väga kuiv, ajutiselt või alaliselt liigniiske. ................................................................................................................................................    ................................................................................................................................................

3. Kaevise tegemine.
Kaevake üksteist abistades umbes 1 meetri sügavune auk. Augu üks sein tehke nii siledaks, et oleksid näha erinevad mullahorisondid ehk erinevad mullakihid ning et nende paksust oleks võimalik mõõta mõõdulindiga. 
Joonista nähtud mullahorisondid vaatluslehele. Kirjuta juurde horisontide paksused. 

4. Mulla vaatlused.   Kirjuta saadud andmed vaatluslehele mullahorisontide juurde.
    A. Mulla lõimis. Võta igast mullahorisondist peotäis mulda. Hõõru proovi näppude vahel ja otsusta, kas on tegemist liiva, saviliiva, liivsavi või saviga. 1-10 mm läbimõõduga osakesed on kruus, üle 10 mm läbimõõduga kivid. Teravate servade ja nurkadega  lubjakivi on rähk, ümardunud kivd veeris.

    B. Mulla struktuur. Struktuurne muld koosneb mullasõmeratest. Struktuuritu muld on tolmjas või tuhkjas. 

    C. Mulla lubjasisaldus. Pane pisut mulda portselankausikesse ja vala peale 10%-list soolhappe lahust. Lubjarikkad mullad "keevad" soolhappe mõjul. Kui muld "keeb" juba 20 cm sügavusel maapinnast, siis "keeb" ta ka sügavamal. Kui ülemistes mullahorisontides muld ei "kee", tuleb proovida keemist sügavamates horisontides (40, 60, 80 cm).

    D. Mulla happesus. Mulla happesust määratakse mullalahusest universaalindikaatoriga. Sega klaasanumas veidi mulda ja vett. Aseta lahusesse universaalindikaator. Kui esines mulla keemine, siis ei ole vaja happesust määrata.        

     E. Mulla niiskus. Mulla niiskust saad määrata käega katsudes. Muld võib olla kuiv, rõske (pihku võttes tundub külm), niiske või märg (mullast eraldub vett).