Diocletianus

      284. a tuli võimule keisri ihukaitseülem Diocletianus (loe diokletsiaanus) ja erinevalt teistest sõdurkeisritest valitses ta üle 20 aasta. Ta rajas valitsemiskorra, mis vastas toimunud muutustele ja kindlustas Rooma riiki. Ta oli pärit maalt, Illüüriast. Vabakslastu pojana õnnestus tal pääseda sõjaväkke ja teha kiiresti karjääri - mitte niipalju oma vapruse kui arukuse tõttu.
     Valitsejana viis ta keisriau sellisele tasemele, et edaspidi ei mõrvanud sõdurid enam ühtki keisrit. Oma eelkäija tapmise vandenõu ninamehe otsis ta üles ja torkas siis ülesrivistatud leegionäride silme all mõõgaga surnuks. Alates Diocletianusest nimetati keisrit "dominus" (isand) ja valitsemisvormi dominaadiks, mitte enam printsipaadiks. Ka tuntakse Rooma ajaloo seda osa, mis algab Diocletianusega, hilise keisririigi nime all. Diocletianuse reformid tegid vabariikliku teatri mängimisele lõpu - kehtima hakkas idamaistele eeskujudele tuginev absoluutne monarhia koos oma õukonnatseremooniatega. Keisri isikut loeti jumalikuks, pühaks.
     Senat lakkas lõplikult impeeriumi valitsemisest osa võtma. Valitsemine läks keiserliku nõukogu kätte, mille liikmeteks olid nimetatavad ametnikud. Ametnike arv kasvas kiiresti. Hiigelriigi valitsemiseks ja võimuhaaramise vältimiseks nimetas ta endale 3 kaasvalitsejat.
     2 augustust võisid valitseda 20 aastat ja pidid loovutama võimu tseesaritele, kes nimetavad uued tseesarid. Iga augustus ja tseesar valitses impeeriumi teatud osa, seega jagunes riik neljaks. Kuigi Rooma oli edasi pealinn, valisid kaasvalitsejad endale piiriäärsed asukohad. Diocletianus suurendas ligi 4 korda sõjaväe arvukust, muutes senist korda, mille järgi leegionid kaitsesid piire kindlas kohas. Sõdurid, kes aastate kaupa elasid ühel kohal, asutasid perekonnad ja omandasid kinnisvara, ei tahtnud enam hea meelega minna sõdima teistesse piirkondadesse. Seega ei vastanud need leegionid enam oma tegelikele ülesannetele.
     Diocletianus jätab need piirikaitseväeosad alles, kuid moodustab lisaks uued liikuvad väeosad, mida vastavalt vajadusele kiiresti paisati ohustatud piirkonda.
     Diocletianus viis ellu võrdsuse: kõik pidid maksma makse, ka senaatorid ja Itaalia elanikud.  Maksude kogumise eest vastutasid rikkad linlased ja latifundistid. Kui summa täis ei tulnud, võeti see vastutaja varast. Latifundistid pidid andma sõjaväele täiendust vastavalt nende valduses elavate orjade ja koloonide arvule põllumajandustoodetes. See soodustas koloonide kinnistamist maa külge. Spekulatsiooni ärahoidmiseks kinnitas keiser hindade ülempiirid.
     Rooma sõjaväkke võeti teenima ka vangistatud barbarid. Samuti astusid Rooma teenistusse terved barbarite väesalgad. Suurte vägedega surus Diocletianus maha ülestõususud, tõrjus impeeriumi piiridest välja barbarid ja ehitas üles vanad piirikindlustused, mida täiendati uutega.
     Pingeline olukord sundis võime kahtlustavalt suhtuma igasugustesse rahvaliikumistesse. Üheks niisuguseks oli ka kristlus. Kristlaste tagakiusamine algas mäletatavasti juba Nero ajal, kuid  tugevnes Diocletianuse ajal eriti. Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati jumalateenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed kristlased. See kristlaste tagakiusamine oli aga ka viimane. Väsinud ja pettunud Diocletianus loobus keisrivõimust vastavalt enda kehtestatud korrale ja asus elama sünnimaale rajatud paleekindlusse. Seal tegeles ta veel üle 11 aasta oma rõõmuks aiandusega.

9. Millised omadused aitasid kaasa Diocletianuse karjäärile? ..............................
10. Kirjelda Diocletianuse valitsemisvormi! Kelle võimule sarnanes Diocletianuse võim?
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
11. Milliste vahenditega õnnestus Diocletianusel kindlustada impeeriumi?
.........................................................................................................................................
12. Mis muutus Rooma sõjaväes Diocletianuse ajast alates? .............................
..........................................................................................................................................
13. Miks muutis Diocletianus oma palee kindluseks? ...........................................
14. Tõmba maha väärad väited!
    Diocletianuse ajal valitses Roomas rahu ja kord. Senati osatähtsus riigivalitsemisel tõusis. Keiser, ta kaasvalitsejad ja senaatorid ei elanud enamasti enam Roomas. Diocletianus kiusas kristlasi taga. Diocletianuse tapsid vandenõulased.