| Gallide lahkumise järel asusid roomlased Roomat kindlustama ja sõjaväge ümber korraldama. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskeltrelvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Rooma sõjaväe peamine löögijõud oli leegion - suurim iseseisvalt tegutsev väeüksus, kuhu kuulus enamasti 4500 sõdurit.
4. saj keskel eKr ajasid roomlased Lõuna-Latiumist välja sõjaka volskide hõimu ja lõid latiinide hõimudega liidu. Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja 340. a eKr puhkenud Latiini sõjas nõudsid nad, et üks konsulitest ja pooled senaatorid valitaks liitlaste hulgast. Rooma surus ülestõusu maha, liit saadeti laiali ja endised liitlased pidid Roomale alistuma. Iga linna peeti Rooma liitlaseks, kuid keelati igal linnal liit teise linnaga. Roomale lähimad linnad läksid Rooma koosseisu ja nende elanikud tunnistati Rooma kodanikeks, teiste latiini linnade elanikud said piiratud kodanikuõigused - neile ei antud rahvakoosoleku hääletamise õigust.
Raskeimad ja tähtsaimad sõjad, mida Rooma 4-3. saj eKr pidas, olid sõjad Kesk- Itaalia mägismaal elava sõjaka itaalikute hõimurühmaga - samniitidega. Samniitide hõimuliit oli suurem kui Latiini liit ja samniidi sõdalased paistsid silma vapruse poolest. Latiini liidu eeliseks oli keskne korraldus Rooma ümber ja keskne juhtimine ning majanduslikult kõrgem tase. Samniitidel oli säilinud ürgkogukondliku korra jooni. |
 Samniidi sõdalased
|
Sõdades roomlastele harjumatul mägisel maastikul oli roomlastel võitude kõrval ka lüüasaamisi. Suurim lüüasaamine oli Teises Samniidi sõjas, kui samniidid piirasid Rooma armee metsaga kaetud Caudinae mäekurus sisse ja see oli sunnitud häbistavatel tingimustel alistuma. Roomlased pidid läbi minema "ikke alt": kahe maasse torgatud oda peale oli seotud kolmas ja relvadeta Rooma sõdurid pidid kummardades ükshaaval vaenlase pilkamise saatel odade vahelt läbi minema. Roomlased pidid vallutatud linnadest lahkuma ja andma pantvangi 600 aristokraatlikku noormeest. Roomas suleti kõik kauplemiskohad ja kodanikud kõndisid leinarüüdes. Alistunud sõjamehed ei julgenud end päevasel ajal tänavatel näidata.
Rooma korraldas ümber oma sõjaväe ja muutis sõjapidamisviisi ning saavutas uusi võite. Kolmandas Samniidi sõjas tungisid gallid ja etruskid Rooma aladele. Kui roomlased omakorda Etruuriasse tungisid, sõlmisid etruskid Roomaga rahu. Kultuuriliselt arenenumatel etruskidel puudus roomlaste organisatsioon ja ühtne riik. Samniitide ja gallide üle saavutasid roomlased 296. a eKr Sentiumi lahingus võidu, mis määraski Itaalia saatuse. Samniidid olid sunnitud Roomaga liidu sõlmima, sabiinid alistati täielikult ja nad said Rooma piiratud kodanikuõigused. Galli hõimud paisati põhja poole ja etruskid olid sunnitud Roomaga liidu sõlmima. Kogu Kesk- ja Põhja-Itaalia oli roomlaste käes. Nüüd oli Rooma üks tolle aja suurriikidest ja sõlmis Kartaagoga lepingu nagu võrdne võrdsega (alles mõnikümmend aastat tagasi kirjutas Kartaago ette lepingu tingimused).
|