Vana vaenlase ja püsivalt jõuka kaubalinnana tekitas Kartaago roomlastes jätkuvalt umbusku. Kartaago kindlused jäid püsima ja võis ju taastuda ka tema sõjaline võimsus. Erilise vaenuga Kartaago vastu paistis silma senaator Cato (loe kaato) Vanem.
     Iga oma kõne Rooma senatis lõpetas ta sõnadega: "ceterum censeo Carthaginem esse delendam" (muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada). Tänapäevalgi öeldakse selle järgi korduvalt ja visalt rõhutatavast arvamusest rääkides ceterum censeo.
     Kartaagot ründas pidevalt tema naaber ja kauaaegne ustav rooma liitlane Numiidia ning haaras temalt üha uusi maa-alasid. Rooma loata ei võinud Kartaago sõda alustada, kuid kõigi kaebuste peale anti Roomas õigus Numiidiale. Viimaks ei kannatanud kartaagolased ülekohut välja ja alustasid sõda Numiidiaga, kuid said lüüa. Nad pidid loovutama relvad ja siis hävitasid numiidlased alatult kõik relvitud Kartaago sõdurid.
     Rooma oli rahulolematu - Kartaago on alustanud sõda ilma Rooma senati nõusolekuta. Rooma nõudis Kartaagolt 300 aristokraatide last pantvangiks ja kõigi relvade väljaandmist. Kartaago täitis need nõudmised. Väljaantud relvade hulk oli nii suur, et neist oleks jätkunud 200 000 mehe relvastamiseks.
     Kui Kartaago oli täiesti jõuetuks muudetud, nõudsid roomlased, et kartaagolased lahkugu linnast ja asutagu sisemaale uus linn. Nüüd valmistusid kartaagolased surmavõitluseks, sest oli selge, et roomlased on otsustanud nad hävitada. Vangid ja orjad vabastati tingimusel, et nad kaitsevad linna. Palavikulise kiirusega töötasid töökojad, et valmistada roomlastele relvi väljaantute asemele. Isegi templid muudeti töökodadeks, metalli saamiseks sulatati nõud, jumalate ja riigimeeste kujud. Naised lõikasid maha oma juuksed, et valmistada köisi katapultide tarbeks. Välivägi saadeti sisemaale häirima roomlasi selja tagant ja meeleheitele viidud linna elanikud ootasid verivaenlast vägevate müüride taga.
     Aastal 149 eKr algas III Puunia sõda Rooma sõjaväe maabumisega Aafrikas.
     Rooma konsulid ei tõtta rünnakuga, olles veendunud, et linn langeb nende kätte kerge saagina. Kui nad aga asuvad linna maa ja mere poolt piirama, leiavad nad eest tugeva linna hästi varustatud garnisoniga, kes on end valmis kaitsma viimse veretilgani. Piirajad satuvad kahe tule vahele, sest ühel ajal piiratute väljatungidega ründab neid selja tagant Kartaago välivägi. Kui lõpuks 147. a eKr purustati väljaspool linna asuv Kartaago armee ja lõigati ära kõik varustusteed, suutsid roomlased 146. a eKr näljast nõrkenud kaitsjatest läbi murda ja linna tungida.
     Esimesena ronis linnamüürile noor Tiberius Gracchus (loe tibeerius grakkhus), keda Rooma tava kohaselt autasustati kuldpärjaga. Põlema süüdatud linna tänavatel käis visa võitlus veel terve nädala. Kartaago 700 000 elanikust jäi ellu vaid 50 000, kes müüdi orjadeks.  700-aastane linn põles 17 päeva. Senati otsusel kisti linn maatasa ja sinna künti adraga vagu, kuhu külvati sool. Sellega neeti see koht igaveseks ajaks, et seal ei haritaks põldu ega ehitataks maju. Rooma suurim võistleja oli lõplikult hävitatud, ehkki puunia keel hävis ligi 600 aastat hiljem. Kartaago valdustest sai Rooma provints Aafrika.

13. Miks puhkes III Puunia sõda?
14. Millist võitu ootasid Rooma konsulid III Puunia sõjas?
15. Millega lõppes III Puunia sõda? ......................................................................................
16. Miks suutis Rooma võita rikkama ja võimsama Kartaago?
17. Millist Puunia sõdadest võib lugeda õiglaseks roomlaste või kartaagolaste poolt?           Miks? ..................................................................................................................................
18. Võrdle Rooma ja Kartaago jõudude vahekorda enne I, II ja III Puunia sõda!
19. Täida tabel Puunia sõdade kohta!
I Puunia sõda II Puunia sõda III Puunia sõda
Toimumise aeg . . .
Väejuhid . . .
Lahingud või
sõjategevuse piirkond		 . . .
Rooma tegutsemine . . .

Sõja tulemused

 .   .