| Linnaorjade töökoormus oli üldiselt väiksem kui maaorjadel ja patriitsid pidasid neid logarditeks. Nad teenisid ka mitmesugustes madalamates ühiskondlikes ametites: templiteenritena, vangivalvuritena, timukatena. Haritud kreeklastest orjad olid Roomas õpetajad, raamatukoguhoidjad jne. Paljud neist muutusid aja jooksul peremehele lähedasteks inimesteks. Mäetööstuses kasutati eranditult orjatööd, eriti hõbeda kaevandamisel Hispaanias. Seal töötasid ka riigi orjad. Suurtel laevadel olid orjad sõudjateks, nad töötasid ka teede ja hoonete ehitusel ning töökodades ja laevatehastes. Välja kurnatud ja jõuetuks jäänud orjad viidi asustamata saarele, kus nad nälga surid. Suhteliselt kerge oli ka elu ja surma peale võitlevate orjade - gladiaatorite - seisund. Selleks, et nad suudaksid hästi võidelda, tuli neid ka hästi toita.
|
| Vastavalt seadusele oli peremehe ja vabakslastu vahekord samasugune nagu isal ja pojal. Peremees pidi vabakslastule tagama algelised elatumisvõimalused ja abistama teda nõu ja jõuga. Vabakslastu pidi täitma peremehe soove, tulema talle appi ja pärandama talle osa oma varast. Vabakslastu muutus Rooma riigi ja orjandusliku korra andunud toetajaks. Vabakslastu õigused olid veel mõnevõrra piiratud, kuid nende lapsed olid juba täieõiguslikud Rooma kodanikud. Vabakslastud olid enamasti hoopis töökamad ja võimekamad kui orjapidajad. Enamikust vabakslastutest said osavad käsitöölised, väikekaupmehed ja ettevõtjad. Mõned neist said õige jõukaks ja püüdsid tõusta orjapidajate hulka. Loomulikult üritasid orjad oma õigusetust olukorrast vabaneda. Kõige tuntum on orjade ülestõus endise Capua linna gladiaatori Spartacuse (loe spartakus) juhtimisel 74-71. a eKr. Temaga ühines kümneid tuhandeid orje ja vaeseid talupoegi, kellest Spartacus lõi sõjaväeliselt korraldatud üksused ja terved Rooma sõjaväe üksused põgenesid ülestõusnute eest. Alles Crassus (loe krassus) suutis detsimeerimisega taastada korra sõjaväes, kutsus lisajõude provintsidest ja purustas ülestõusnud, esialgu eraldunud grupid. Nimelt tahtsid osad orjad lahkuda Itaaliast ja pöörduda tagasi kodumaale, osad aga tahtsid jääda Rooma. Talupojad aga ei tahtnud võidelda oma talukohast kaugemal ja pöördusid tagasi põllutöödele. Ka Spartacus langes otsustavas lahingus. Vangistatud 6000 orja löödi risti Capua-Rooma tee äärde. Mitte üheski vanaaja riigis polnud nii palju orje ja nende töö nii ulatuslik kui Roomas. Ainult siin sai orjatöö põhiliseks tootmisviisiks. Roomas arenes orjanduslik ühiskond kõige kaugemale. 14. Milliste orjade elu oli kergem? ...................................................................................... |