Kui külm kipub kallale

     Meie oleme aastaaegade vaheldumisega nii harjunud, et tihti ei suuda mõistagi, et mujal võib olla aastaringselt soe või hoopis külm.

Külmadel aladel elab vähe suuri maismaaloomi. Näiteks Arktika sümbol jääkaru peab seal jahti veeasukatele, peamiselt hüljestele. Vee sees pole kunagi nii külm kui jääväljadel ja seal elab ka hoopis rohkem loomi (peamiselt merekalad). Jääkaru ei karda külma, sest tal on paks kasukas, mille karvade vahel olev õhk halvasti soojust juhib. Jääkarudel on isegi tallaalused karvased.

End vees hästi tundvad hülged on maismaal kaunis abitud ja kohmakad. Üks põhjusi on kuival kõndimiseks sobimatud loivad. Peale selle on nii hülged kui ka teised külmaga kohastunud loomad väga paksu rasvakihiga. Ka rasv juhib halvasti soojust, olles samas energia varaaidaks näljaperioodil.      Lõunapoolsete jääväljade sümboliks on mitmesugused pingviinid. Neil lennuvõimetutel lindudel on suled üsna karvalaadsed, mahutades enda vahele palju õhku. Peale selle on lindudel omapärased õhukotid, mis paiknevad mitmel pool naha all ja elundite vahel. Ka siin mängib õhk soojusisolaatorina tähtsat rolli.

     Meil on tavaliselt juba alates oktoobrist kaunis jahe. Kõige külmem kuu on veebruar ning alles märtsis hakkab ilm taas soojenema.
     Kui arutleda loomade talve üleelamise üle, peame meenutama, et võime kõik loomad jagada kahte suurde rühma - enamik on kõigusoojased, linnud ja imetajad aga püsisoojased.

     Püsisoojaste loomade kehatemperatuuri aitavad hoida soojad ja õhurohked kehakatted, peamiselt suled ja karvad. Need, kellel karvkate hõre või hoopis puudub (nt vaalad), omavad paksu rasvakihti.

Kuidas meie kõigusoojased loomad talve üle elavad?      Kui mõned jahedat taluvad kalad välja arvata, on enamik meie kõigusoojastest loomadest talviti talveunes. See ei ole "uni" selle sõna tavalises tähenduses. Nad lihtsalt talvituvad, elavad karmid tingimused üle kas veekogu põhjamudas (nt mitmed konnad), urus, koopas, praos või pesas. Ei tohi unustada, et talviti on veekogu põhjakihtides veetemperatuur tavaliselt +4 kraadi, mis võimaldab paljudel väiksematel selgrootutel loomadel segamatult tegutseda.

    Paljud maismaaselgrootud talvituvad kas munana, vastsena või nukuna. Alles kevadel elutegevus jätkub. Suur hulk loomi talvitub aga ka valmikuna. Sellisel juhul kaotavad nad kehast suure osa vett, alles jääv vesi aga seondub geeliks, mis ka miinuskraadide korral ei külmu.

     Kui soovid mõistatada, kas loom on talvel aktiivne või talvitub, mõtle veidi sellele, kus ta tavaliselt elutseb ja millest toitub. Kui loomale talvel toitu ei jagu, siis pole tal ka põhjust aktiivne olla. Näiteks võib nii mõnigi kord talviti märgata aknapragude vahele pugenud lihakärbseid. Nad tunduvad täiesti kuivanud ja surnud. Ometi äratavad kevadised päikesekiired neid talvitumast.

1. Ühenda sobivad paarid - kirjuta õige number loomanime taha (erinevad loomad võivad ka sarnaselt talve üle elada).

  Tähista püsisoojased loomad tärniga.

     Kas panid tähele?
     Talve kuidagimoodi passiivselt üleelamine on meil nimetatud talvitumiseks, aktiivne elu (toiduotsingud, vaenlase eest põgenemine) aga talvitamiseks.

     Kas oskad vastata?

2. Miks me kohtame siidisabu ainult talvel?
............................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

3. Kus elavad leevikesed suvel? .......................................................................................

4. Selgita, kas aknapraos talvituv kärbes on elus või elutu?
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

5. Vesi võtab jääks külmumisel suurema ruumala. Selgita, miks kõigusoojased loomad katki ei külmu?
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

6. Uuri, miks veelindudel jääaugus sulistades lestad ei külmu.
..........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

Kassi- või koeraomanikud on paar korda aastas püstihädas üle kogu elamise levivate lahtiste karvadega. Siis öeldakse, et loom ajab karvu. Mõnikord võib karvaajamise põhjuseks olla ka mõni haigus. Tavaliselt on see aga täiesti normaalne nähtus, kus "suvekasukas" vahetatakse "talvekasuka" vastu või vastupidi. Sarnaselt toimivad ka linnud.      Imetajatel on pehme ja kohev aluskarv ning veidi tugevamad pealiskarvad. Lindudel on samamoodi udusuled ja kontuursuled.      Teinekord zooloogiamuuseumi külastades palu endale näidata, mille poolest erinevad ühe ja sama loomaliigi talve- ja suvekasukas. Talvekasukas on hoopis rohkem kohevaid udusulgi või aluskarvu.

     Kas oskad vastata?

• Miks on püsisoojaste loomade talvine kehakate kohevam?
• Uuri raamatutest, millised näevad suvel ja talvel välja kärbi, nirgi ja valgejänese kasukad?
• Leia raamatutest linnud, kes suvel on pruunikad, talvel aga valged.

7. Millise eelise võrreldes teiste loomadega annab mõningate loomade valge "kasukas" talvel?
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

Jälgi linde käredal talvepäeval! Millised näevad siis välja tuvid, varblased ja tihased? Linnud on oma õhukottidesse õhu tõmmanud ning ajanud suled kohevile. Nii näevad nad välja nagu sulepallid.   Miks linnud niimoodi toimivad? Selgita, mis kasu neil võiks olla kohevile aetud sulgedest ja täidetud õhukottidest? Kas kasukas annab sooja? Kuidas?

8. Kui Sul on külm, tekib ihule nn kananahk. Miks?
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................

9. Kui loomadel (imetajatel) tekib kananahk, siis lähevad neil karvad turri.
    Millist kasu sellest loomale on?
...........................................................................................................................................
...........................................................................................................................................