Rändama!
Enamiku meie loomade elu mõjutavad looduse poolt pealesunnitud aastaajalised muutused - sooja ja külmaperioodide vaheldumine toob kaasa muutusi loomade elutingimustes.
1. Võrdle loomade elutingimusi Eestis suvel ja talvel!
| suvel | talvel | |
| Millised on ilmastikuolud? | ||
| Milline on toidu kättesaadavus? | ||
| Millised on loomade varjumisvõimalused? | ||
| Millised on loomade jõupingutused kehatemperatuuri hoidmiseks? |
Kõik loomad ei käitu elutingimuste muutudes ühtemoodi.
Mõnede loomade elurütm talve saabudes ei muutu - nad jätkavad toiduotsinguid, kogunedes salkadesse või püüdes üksi toime tulla. Nii teevad mitmed paigalinnud, nagu näiteks .............................................................................................................................. ja suurem osa meie imetajatest, näiteks ..........................................................................
........................................................................................................................................... .
Enamik putukaid, roomajaid ja kahepaikseid, ning mõned imetajad elavad talve üle ........................................................................................................................................
........................................................................................................................................ .
Terve hulk linde ja mõned imetajad rändavad aga talve tulles soodsamasse elupaika, kus on piisavalt toitu.
Too näiteid loomadest, kellele on talve tulles iseloomulik rändamine talvituspiirkonda.
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................ .
| Niisuguste loomade kohta öeldakse, et neile on omased kaks elupaika - pesitsuspiirkond, kus viibitakse pesitsemisel ja sellele järgneval jõuvarude kogumise perioodil ning talvitamispiirkond, kus loomad ei pesitse, vaid kuhu liigutakse selleks, et üle elada külmaperioodi pesitsuspiirkonnas. Nii on loomade käitumine pesitsuspiirkonnas erinev käitumisest talvituspiirkonnas. |
|
Loomade rände kohta võib esitada palju küsimusi:
- Kuidas teavad linnud, millal on õige aeg rändama hakata?
- Kuidas teavad linnud, kuhu rännata?
- Kas tung rändama minna on kaasa sündinud, või õpivad loomad seda vanematelt?
1. Millised on sinu küsimused loomade rände kohta?
.............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
Ühe tunni jooksul on võimatu põhjalikult vastata kõikidele rännet puudutavatele küsimustele. Seepärast proovime anda ülevaate vaid mõnedest rändega seotud probleemidest. Kui mõni sinu poolt esitatud küsimus jääb vastamata, siis otsi sellele vastus iseseisvalt, koostades uurimistöö lindude rändest. Kasutada võid K.Jossifovi raamatut "Imekompassid".
Loomade rännet on uuritud juba pikka aega, kuid kõikidele küsimustele pole teadlased siiski veel lõplikke vastuseid leidnud. Alljärgnevalt mõned teadlaste oletused rände kohta.
Miks on mõnedel loomadel üldse välja kujunenud ränded kahe piirkonna vahel? On ju teada, et mõned linnuliigid võtavad ette tuhandete kilomeetrite pikkuseid rändeid üle mitmete mandrite. Võib küsida, et kuidas linnud teavad, et kusagil kaugel on maa, kus talvel on soe ja toitumistingimused paremad?
Teadlased oletavad, et loomade ränded on välja kujunenud maa väga pika ajaloo vältel. Algselt paigalise eluviisiga loomarühmad võisid hakata algul tegema lühikesi rändeid kahe erinevatel aastaaegadel soodsa toitumispaiga vahel. Kui aga Maa ilmastikuolude muutudes need toitumispaigad üksteisest järjest kaugenesid (tänu mandrite liikumisele, kliima muutusele, jääaegadele jne.), pikenesid ka ränded kahe toitumispaiga vahel.
| Nii oletatakse, et angerjate pikad ränded mandrite vahel Sargasso merest Euroopa rannikuvetesse võivad olla tingitud mandrite liikumisest ja järkjärgulisest kaugenemisest üksteise suhtes. |
|
2. Vali välja üks rändlind ja uuri kirjandusest, millises kohas see lind talvitub ja milliseid maid ta oma rändeteedel läbib.
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
3. Mida teha rõngastatud linnuga? |
Kui pikad võivad olla erinevate loomade ränded ja kas nende rändeteid on võimalik jälgida? Sellele küsimusele vastamiseks hakati juba enam kui saja aasta eest tegelema lindude rõngastamisega. Märgistamiseks kasutati numbritega jalarõngaid. Kui märgistatud lind kinni püüti, saadeti andmed püütud linnust rõngastajale. Nii on saja aasta jooksul kindlaks tehtud paljude lindude rändetee. Kuna mitmete lindude rändetee läbib Eesti rannikut, siis on see uurimiseks olnud väga soodne ja sellega on meil palju tegeletud. Suured linnupüügimõrrad on näiteks üles seatud Kabli randa. Tänapäeval võib saada lind ka mitu erinevat värvi rõngast või mõne muu silmatorkava värvimärgi, et teadlastel oleks võimalik teda eristada ka kinni püüdmata, jälgides teda eemalt binokliga. Tähtsaks peetakse aga seda, et selline märk ei hakkaks linnu elutegevust segama. |
Rändeteede ja talvitumis- ning pesitsuspiirkondade uurimist peetakse väga tähtsaks seetõttu, et nii saavad teadlased loomi kaitsta kogu nende elu jooksul. On ju paljud loomaliigid sattunud hävimisohtu just seetõttu, et elutingimused kas nende pesitsuspiirkonnas, talvitamispiirkonnas või siis rändepeatuspaikades on järsult halvenenud.
4. Uuri, milliste lindude rändeteed läbivad Eestit!
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
5. Põhjenda, miks on rajatud Matsalu ja Vilsandi looduskaitsealad!
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
Kui lindude rännetest teati juba aastasadu, siis paljude teiste loomade, näiteks nahkhiirte ja liblikate rännetest, kalade ja mereimetajate rännetest, on uurijad saanud teadmisi alles hiljaaegu. Nende rändeteid alles uuritakse.
Loomade rändeteede teadmine on oluline ka inimestele. Igakevadised konnade kudemisränded üle autoteede hukutavad palju kahepaikseid, autojuhtidele ohtlikud on aga suuremate loomade rändeteed, mis ületavad suuri autoteid.
Kuna nii inimestel kui ka loomadel tuleb elada ühises maailmas, siis tuleb loomade rände ohutumaks muutmiseks inimestel tegutsema hakata.
6. Kirjuta siia oma ettepanekud, mida teha, et loomad ei hukkuks rände ajal autorataste all!
........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
Mis paneb loomad rändama?
Seda küsimust on loomade käitumise uurijad uurinud ka laboritingimustes.
Isoleerides loomad looduslikest tingimustest, muutes magnetvälja, valgustingimusi jt. looduslikke tingimusi, saame lähemalt uurida, mis põhjustab looma ühte või teist rändega seotud käitumist.
Väga paljudest teadlaste poolt läbi viidud huvitavatest katsetest võid lugeda raamatust "Imekompassid", milles räägitakse nii lindude, putukate, kalade kui ka imetajate rände uurimisest.
Arvatakse, et rändetung on lindudel kaasa sündinud. Valgustingimuste muutudes, päevavalguse lühenedes ja ilmade jahenedes hakkavad linnud kogunema rändeparvedesse. Juba enne seda toituvad linnud aktiivselt. Rände ajal orienteeruvad linnud päikese, maa magnetvälja ja tähtede aga samuti maastiku iseärasuste järgi. Linnuparved võivad ületada ka suuri veevälju, pidades kindlat kurssi. Oletatakse, et noorlinnud õpivad õige rändetee selgeks koos vanalindudega rännates. Igal aastal pöörduvad ellu jäänud linnud tagasi oma sünnipaika ja jäävad selle lähedusse pesitsema.
Truudust oma pesapaigale ja kodukohale on täheldatud ka teiste loomade juures, kes oskavad väga kauge maa tagant leida kodutee. Oletatakse, et ka neid juhib maa magnetväli. Kodupaiga aitab näiteks kaladel leida näiteks vee keemiline koostis - nad pöörduvad tagasi kudema alati oma kodujõkke.
Kas loomade rändeteid on ka võimalik muuta?
Mõnede linnuliikide, näiteks valgekurgede, traditsioonilised elupaigad ja talvitamispaigad on inimasustuse kasvades peaaegu täielikult kadunud ja see on viinud need linnuliigid väljasuremise äärele. Seetõttu on teadlased püüdnud uurida, kas lindude traditsioonilisi rändeharjumusi on ka võimalik muuta, harjutades neid rändama uutesse sobivatesse elupaikadesse.
| Katsed valgekurgede päästmiseks sel moel on olnud edukad. Teadlased korjasid valgekurgede elupaikadest nende mune ja kasvatasid noorlinnud üles linnukasvanduses koos sookurgedega. Noortel valgekurgedel puudus võimalus õppida traditsioonilisi rändeteid oma vanematelt liigikaaslastelt. Talve saabudes rändasid nad ohutumatesse talvitamispaikadesse koos sookurgedega. Nii kujundasid teadlased välja valgekurgede uue rändetee, mis võib päästa valgekured väljasuremisohust. Samasuguse näite võib tuua |
|
 |
Mõned liigid muudavad oma rändeharjumusi ka ise. Nii on tuntud mitmete veelindude kohastumus jääda soojadel talvedel paigale oma pesitsuspaika. Lindude sellist käitumist aitab kujundada ka inimtegevus - linnadevahelised veekogud on soojema veega tänu sinna suubuvatele heitvetele ega jäätu kunagi terves ulatuses. Paljudes linnades tuuakse talvitamispaika jäänud lindudele ka lisatoitu. |
| 7. Kas looma käitumisharjumuste muutumine inimeste tõttu võib mõjutada looduslikku tasakaalu? | |