Kuidas teateid edasi anda

     Kui Sa soovid oma sõbrale midagi öelda, siis avad Sa suu ja häälitsed. Häälikud moodustavad sõna, sõnad aga lause. Lause mõte, millest teine inimene saab aru. Kui teine inimene on kaugel, võib talle helistada, faksida, kirjutada (kiri kas paberil või elektrooniliselt)... jne.
     Teateid võib edasi anda ka mistahes sümbolites (alates morsepiiksudest või -vilksatustest kuni paigaltnihutatud esemeteni). Teine inimene saab aru vaid sel juhul, kui nii teate edastaja kui selle vastuvõtja on kokku leppinud sõnumi (sealhulgas sõnade ja lausete) tähenduse.
     Inimese suhtlemine on väga keerukas. Erinevad rahvad kasutavad erinevaid keeli, erinevaid murrakuid ja slänge. Kuid isegi lihtsõnalises emakeeles öeldud lauset võib selle kuulaja omamoodi tõlgendada. Kõik sõltub millestki. Kui analüüsiksime lauset "...oi, kui tark sa oled...", võiksime saada mitmeid erinevaid tulemusi. Kirjapildi puhul sõltub selle lause sõnum ees- või järelolevast tekstist. Väga palju sõltub sellest arusaamine ka lugeja meeleolust. Kui lugejal on hea tuju, võib ta seda lauselõiku võtta kui tunnustust või kiitust, paha tuju korral aga koguni kui pilget või mõnitamist. Oleneb, millisele sõnale rõhk asetada, mismoodi lauset lugeda.

Väga lähedased inimesed (nt pereliikmed või lähedased sõbrad) mõistavad teineteist mõnikord ka sõnadeta. Inimene arvab end väga hästi tundvat. Ometi unustab ta sageli tõsiasja, et on ka ise ei midagi muud kui üks loomaliik, imetaja, selgroogne, hulkrakne, päristuumne... Nagu teisedki loomad, omab ka inimene võimet suhelda kehakeeles, lõhnakeeles ja tõenäoselt veel muudeski signaalide edastamise viisides.

     Kuid inimene ei usalda oma silmi ega nina ega kõrvu. Näiteks ei ole kõrvaltvaatajal kuigi raske aru saada, kui kaks inimest teineteisele väga meeldivad. Ometi ei usu kumbki neist seda ise ja palub sõnadega või kirjakesega kinnitada.     
     Jälgi ennast ja oma emotsioone, oma sisetunnet! See on salajane "katse", mille tulemusi ei pea kellelegi avaldama. Õpi enda meeli tundma.
     Sul on kindlasti sõpru, kes Sulle väga lähedased on, Sul on keegi, kellesse Sa oled salaja armunud, Sul on neidki, kelle juuresolek teeb Sind ärevaks või kes on koguni Su vihavaenlased? Jälgi ennast paari koolipäeva jooksul.
     Tunneta, mismoodi Su süda kiiremini tuksuma hakkab, kui Sulle meeldiv inimene ruumi siseneb, kuidas Sa hakkad õrnalt higistama, kui ta Sind kõnetab... Samamoodi võid Sa tunda, kuidas Sa punastad, kui midagi viltu läheb. Tegele iseenda uurimisega!
     Iga inimene on väga erinev ja eriline, samas aga on mõned tunnused väga tüüpilised. Näiteks higistamine. Inimene higistab ka siis, kui teeb rasket tööd või pingutab oma lihaseid või kui on lihtsalt palav. Kuid higil ja higil on erinevus. Pingutushigi on ebameeldiva lõhnaga. Segunedes surnud naharakkude ja sellel oleva mustusega (sh lagundavate bakteritega) võib see lausa vastik olla! Kuid kui Sa higistad sellepärast, et istud endale väga meeldiva inimese läheduses... siis on see hoopis meeldiva lõhnaga higi. Lisaks keha "sisekeelele" (südametöö, higieritus, uriinieritus jms) on inimestel säilinud mõningane arusaam keha "väliskeelest" (poosid, liigutused, kehahoiak jms). Kõige mõistetavam on meile ilmselt miimika, näolihaste keel. Me saame aru, kui kaaslane on kurb või väsinud või kuri või rõõmus.
     See arutelu on vaid sissejuhatus inimese kehakeele ja lõhnakeele tutvustuseks. Kui Sul selle vastu sügavam huvi tekib, võid ka teisi inimesi jälgida, kuid pea silmas, et iga inimese isik nõuab austust. Oma vaatluste või katsete tulemusi ei tohi iialgi selliselt kasutada, et need võiksid kellelegi kurja teha või kedagi piinlikku olukorda seada.

Kuidas loomad suhtlevad?

     Jutud linnulaulu oskavatest inimestest on muinasjutuline liialdus. Inimene ei suuda mõista ka oma kõige lähemate looduslike sugulaste - inimahvide - kõiki häälitsusi.
     Selleks, et loomi ja nende suhtluskeelt mõista, jälgivad teadlased aastakümneid mõningate loomade käitumist. Üha täiustuv tehnika võimaldab "aru saada" ka vaalade, putukate ja nahkhiirte "keelest". Ometi püüab inimene loomade käitumist tavaliselt tõlkida enda jaoks arusaadavasse keelde. Nii näiteks kirjeldatakse loomade liigutusi kas "pulmamänguna" või "hoiatuspoosina". Paljus võib inimestel õiguski olla, kuid kindlasti mitte kõiges.
     Inimene, kes on unustanud jälgida enda kehakeelt, ei suuda iial lõpuni mõista teiste liikide keelt. Peale selle ei taju inimene kõiki neid helisid, mida teised loomad, ega näe kõike, mis teised loomad. Näiteks tundub meile võimatu, et mõni organism võiks pimedas näha. Ometi on selliseid loomi, kes tunnetavad ultraviolett- või infrapunast kiirgust. On ka loomi, kes suudavad vastu võtta ultralühilaineid, ilma et kasutaksid raadiovastuvõtjat.
     Arutleme veidi erinevate suhtlemisviiside üle. Parim moodus selleks on kasutada oma vaatlusandmeid, vaadata loodusfilme, lugeda teadlaste uurimusi ja lehitseda õpikuid. Andmata viiteid ühelegi kirjandusallikale (leia ise sobivaimad!), toome siin üksikud näidisteemad, milliseid Sa võiksid lähemalt uurida. Kui iga õpilane teie klassis valib erineva teema ja selle korralikult ette valmistab, on hiljem väga põnev üksteise ettekandeid kuulata. Mõistagi võid Sa ise valida uuritava looma, keda selles nimekirjas polegi. Loomulikult pole siin toodud kaugeltki mitte kõik küsimused, millistele võiks vastuse leida. Uurides enda valitud loomi leiad kindlasti ka ise palju huvitavat, mida neist teistele rääkida.

Kuidas annavad teateid edasi järgmised loomad:

Kodukoer - kas hästikasvatatud koera käitumine on erinev hulkuva koera omast? Kas koerad mõistavad teineteist? Kuidas koerad tervitavad? Kuidas koerad ähvardavad? Kuidas koerad käituvad jooksuajal?
Kodukass - kas toakassi käitumine erineb poolmetsiku hulkuva kassi käitumisest? Mille poolest? Kas kassid väldivad teineteist või otsivad kontakti? Kuidas nad käituvad jooksuajal?
Kodumesilane - kui kodumesilane erineb metsikust mesilasest, siis mille poolest? Kuidas mesilased omavahel suhtlevad? Kuidas mesilased teavitavad liigikaaslasi ohtudest või korjekohtadest? Kuidas mesilased oma taru vaenase eest kaitsevad?
Ööliblikad - liblikarööviku toiduks on tihti inimese kasvatatud kultuurtaimed. Inimene püüab kahjureid vältida ja kasutab liblikate püüdmiseks aineid, mida liblikad ise mikrokogustes väljutavad. Uuri, mis ained need on. Miks liblikad lendavad püünisesse? Kas inimesel õnnestub püüda kõik liblikad? Miks ööliblikad lendavad valguse suunas? Miks küünlaleegis kõrvetada saanud liblikas ei loobu järgmistest katsetest?
Nahkhiired - kas loomad suhtlevad oma vahel ja kui, siis kuidas? Kuidas nahkhiired teada saavad, kust putukaid otsida?
Laululinnud - kuidas linnuvanemad oma järglaste eest hoolitsevad? Kuidas nad varjavad pesa? Kuidas vaenlase pesast eemale hoiavad (meelitused, rünnak)? Kuidas linnupojad teavad, et vaenlane on lähedal?
Veekonnad - kuidas konnad partnerit otsivad? Kuidas loomad omavahel suhtlevad?

Uuri ka seda, kas Su uuritavate loomade käitumises või häälitsemises on võimalik eristada hoiatust, ähvardust, rõõmu, kurbust, rahutust, muret jm inimesele tuntud emotsioone?

        Kas oskad vastata?

• Miks kõigi loomaliikide kohta pole nende käitumispeensused teada?
• Miks üksi elutsevate loomade käitumine erineb hulgakesi kooselavate omast?
• Miks vihmaussi või putuka käitumine on lihtsam kui kahepaiksel?
• Miks on kala või kahepaikse käitumine lihtsam kui roomajal või linnul?
• Millega seletada, et imetajate käitumine on kõige keerukam ja samas inimesele kõige mõistetavam?