Metsloomad linnas

     Miks satuvad mõnikord inimpelglikud metsloomad linna?
     Me oleme aru saanud, et osa loomi elab ka linnakäras, näiteks mitmed linnud, siil, orav jt.
     Enamasti loomad ei talu aga inimeste mürarikast elu. Müra tekitavad meil kõige enam tänavaliiklus, tehased, ehitusplatsid jne. Müra on kahjulik nii inimesele kui loomadele, müra väsitab ja tekitab stressi. Peale mürast hoidumise hoiab loomi kõige tähtsam - ellujäämisinstinkt. Inimene üksi pole oma jõu ja väleduse poolest küll mitte esimesi, küll aga oma tehnilise taibu ja oskusliku loomingu poolest. Ükski teine organism ei kasuta tehnilisi vahendeid, ei kasuta liiklusvahendeid ega relvi. Looduses on relvadeks hambad, küünised, sarved, kabjad vms. Loomad ei ole rumalad, kui nad oskaksid loosungeid kirjutada, kasutaksid nad kindlasti sellist: Parem karta kui kahetseda!

     Metsloomadena mõistame me tavaliselt siiski suuri ulukeid, kes tavaliselt inimpelglikud on. Eks tavaliselt satugi suured loomad linnadesse üksikutel vähestel põhjustel. Need on kas noored ja kogenematud, kuid uudishimulikud loomad, kes tulevad linnaelu uudistama või siis on neid nende looduslikus elupaigas miski hirmutanud. Kui loomal on metsas hea ja turvaline elada, siis ta püsibki seal.

     Tegelikult tasub veidi mõtiskleda ka sõna LINN kallal.
     Veel 10 aasta eest oli Eestis vaid 15 linna. Linnaks nimetati siis suuremaid asulaid, kus on teatav kindel arv elanikke. Näiteks ei omanud praegune Rapla linna staatust. Praegu on linnaks aga ka Lihula, Märjamaa jmt. Kui võrrelda maailma linnu, siis on ka meie suurim linn (Tallinn) ülipisike.
     Mida väiksem on linn, seda suurema tõenäosusega on see ümbritsetud ulatuslikest metsadest ja seda sagedamini satuvad loomad juhuslikult linna.
     Räägime siinkohal linnast kui omaette kooslusest. Räägime paneelelamutest, garaažidest ja teistest hoonetest ning ehitistest, elava liiklusega tänavavõrgust ja vähesest rohelusest. Näiteks Lihula või Elva suurused väikesed linnakesed ei omagi õieti linnakooslust, sest neis on piisavalt rohelust ning nende lähikonnas on piisavalt inimese poolt vähekasutatavaid alasid.

     Metsloomadest on linna eksinud nii karud, põdrad, metskitsed, jänesed kui ka pisemad imetajad nagu tuhkur, kärp, nirk, nugis. Siili ja oravat võib linnaloomadeks pidada. On selge, et karul, põdral ja metskitsel ei ole linnas midagi teha, sest toitu pole. Kui tegu on pisema linnaga, kus kuuris kasvatatakse kanu või muid koduloomi, võiksid näiteks tuhkrud tulla sinna kerget saaki tabama. Seda juhtub aga harva, et kivilinnas lambaid või sigu peetakse.

1. Sinu ülesandeks on intervjueerida oma vanemaid, vanavanemaid, naabreid, sugulasi ja tuttavaid.

     Intervjueeri täiskasvanud inimesi ning küsi, kas nad mäletavad metsloomi linnas. Millal see oli ja kus? Mis loomaga oli tegu? Mis loomaga tehti?

     Koosta intervjuude põhjal jutuke ning kanna see klassikaaslastele ette. Ehk on kellelgi intervjueeritavatest säilinud mõni foto metsloomadest linnas. Foto võib talle olla mälestuseks ning ta ei taha sellest loobuda. Õpetaja või oma vanemate abiga saaksid Sa sellest teha koopia ja sellega oma ettekannet illustreerida.

     Uuri kirjanduse abil kõigi nende loomade toitumist. Kas neid võis linna tuua toidupuudus?